Pärnu-Jaagupi raamatukogu alguseks loetakse 1883. aasta 11. veebruari, mil asutati 19-liikmeline Hallinga-Roodi Raamatukogu Selts. Raamatukogu asus Roodi koolimajas, seltsi esimeheks valiti Halinga kooliõpetaja Mihkel Kikson. Avamisel oli kogus 455 raamatut. 1889-1909 tegutses selts „Lõbustuse” nime all. Raamatute ostmiseks annetasid raha seltsi liikmed, korraldati ka muusika ja tantsuga peoõhtuid ja näitusmüüke. 1895. aastaks oli seltsil 2288 raamatut.

​

1906. aastast kandis selts Jakobi Rahvahariduse Seltsi nime. Raamatukogu toodi üle Jakobi kihelkonnakooli majja, kus see mahtus ühte suurde kappi. Peeti kirjandus- ja kõneõhtuid. 1914. aastast asus selts tollase raamatukoguhoidja Hendrik Jürgensoni majas. 1923. aastal koliti Jakobi Kõrgemasse Algkooli ja 1934. aastal asus raamatukogu vastvalminud rahvamaja ruumidesse. Raamatute laenutamine toimus ühiskondlikel alustel.

​

Pärast Teist maailmasõda asus raamatukogu alevi mitmes paigas. Kõige kauem (43 aastat) asus raamatukogu Jakobi koguduse pastoraadi alumisel korrusel. Alates 2002. aastast on raamatukogu kasutada avarad ruumid endises lasteaiamajas. Ruumid projekteeris ja kohaldas spetsiaalselt raamatukogu jaoks arhitektuuribüroo Solness.

​

Raamatukogu on läbi aegade kandnud erinevaid nimesid: Pärnu-Jaagupi Rajooni Keskraamatukogu (11 harukoguga), Pärnu-Jaagupi Aleviraamatukogu ja Pärnu Rajooni Keskraamatukogu Pärnu-Jaagupi haruraamatukogu.

​

1983. aasta 23. oktoobril tähistas raamatukogu teaduskonverentsiga oma 100. juubelit. Sel puhul paigutati mälestuskivi seltsi esimese esimehe Mihkel Kiksoni hauale Pärnu-Jaagupi kalmistul.

​

Raamatukogus on aastate jooksul töötanud üle 20 inimese. Viimaseks ennesõjaaegseks juhatajaks oli Linda Toomiste, kes oli lõpetanud Pärnus raamatukogujuhatajate kursused ja sai töö eest tasu. 29 aastat töötas raamatukogus juhataja ning laenutajana Maria Luik. Ülikoolis erihariduse omandanud Elgi Merisaar tegi oma tööaastatel 1960-2003 kaasa kõik muutused nõukogudeaegsetest lisaülesannetest kaasaega välja. Käesoleval ajal töötavad raamatukogus 1984. aastast Ester Kerge juhatajana ja 2004. aastast Urve Salumaa vanemraamatukoguhoidjana.

​

Kaasaegne ja valgusküllane ruumilahendus meelitab raamatukokku nii noori kui vanu. Raamatukogu rikkalik perioodikavalik pakub võimalusi lugemiseks kohapeal ja koju laenutamiseks. Raamatukogudevahelise laenutuse osas teeme koostööd naaberraamatukogudega. Avalik internetipunkt pakub arvutiga töötamise ja vaba aja veetmise võimalusi, oma sülearvuti või nutiseadmega saab kasutada traadita internetti. Avar lugemissaal võimaldab korraldada üritusi nii lastele kui täiskasvanutele.

​

Tihedad koostöösidemed on raamatukogul Pärnu-Jaagupi põhikooli ja muusikakooliga ning lasteaiaga „Pesamuna”. Läbi on viidud raamatukogutunde, ettelugemisi ja raamatute tutvustusi, maha on mängitud mõnedki raamatulood. Raamatukotiga on käidud põhikoolis uuemaid raamatuid tutvustamas. Lugemissaalis on kuulatud kauneid pillihelisid muusikakooli õpilaste esituses.

​

Pärnu-Jaagupi kogukonnakeskus MeieMaja toob lugejatega kohtuma huvitavaid inimesi.

​

2013. aastast tegutseb kirjandusklubi. Tegemist on eri vanuses inimesi ühendava ja uutele huvilistele avatud sõpruskonnaga, kus arutletakse kaasaegse ja vanema kirjanduse üle, tähistatakse kirjanduslikke tähtpäevi, kohtutakse kirjanikega ja käiakse ühiselt teatrietendustel. Kõik klubilised mõtlevad aktiivselt kaasa ja pakuvad välja uute ürituste ideid.

​

Traditsiooniks on iga-aastased Halinga valla raamatukogude töötajate ning haridus- ja kultuurinõuniku tutvumiskäigud teistesse Pärnumaa raamatukogudesse.

​

Igakuiselt kohtuvad raamatukogus kohalikud koduloolased. Kodu-uurijate Sergei Seelandi ja Elmu Rukki juhatusel oleme läbi käinud kalmistud meenutamaks olulisi inimesi kodukandi ajaloos. Jalgsirännakud on viinud ajalugu meenutama Pärnu-Jaagupi ja Uduvere tänavaile, bussisõidud Halinga valla pärandkultuuri objektidele. Meeldejääv oli ringkäik kodualevis arhitektuuriajaloolase Oliver Orro saatel. Tihedad sidemed on Eesti Kodu-uurimise Seltsiga. Lugemissaalis saab tutvuda Pärnumaa Koduloolaste Seltsi raamatutega, selts on korraldanud raamatukogus kohtumisi, raamatuesitlusi, filmiõhtuid ja fotonäitusi.

​

Pärnu-Jaagupi raamatukogu ajalugu kuni aastani 2003 on talletatud koduloolase Sergei Seelandi raamatus „Pärnu-Jaagupi kihelkonna raamatukogude ajaloost” (2003).

​

Ester Kerge

Pärnu-Jaagupi raamatukogu juhataja