1917. aasta 3. aprillil kogunesid Tõhela kandi ärksama vaimuga inimesed Tõhela koolimajja ja asutasid Tõhela Noorsoo Seltsi, mille üks esimesi otsuseid oli avada oma raamatukogu. Et saada raha raamatute ostmiseks, viidi avakoosolekul läbi korjandus. 1920. aasta aruandest võime lugeda, et raamatukogus on 262 raamatut. Raamatukogu asus kooli teisel korrusel ja raamatuid laenutati igal pühapäeval.

​

1925. aasta 25. oktoobril saabus Pärnu Maakonna Koolivalitsuselt kiri, milles tehti ettepanek noorsooseltsi raamatukogu võtta avalike raamatukogude võrku ja teoks sai see 4. veebruaril 1926. 1927. aastal andis noorsooselts ühe peoõhtu sissetuleku raamatukogule.

​

1929. aastal lahkus Martha Tolli ja uueks juhatajaks sai Aleksander Koppel. 1930. aastal üüriti raamatukogule Tõhela kirikumajas tühjalt seisev tuba, sest koolimajas oli ruumi vähe.

​

1935. aasta 31. märtsil palus A. Koppel end ametist vabastada. Uueks juhatajaks valiti Andrei Madisson (Vello Madise). 5. oktoobril peeti kooli ruumides raamatuaasta aktus. Külastajaid oli rohkesti, aga raamatuid osteti vähe.

​

1937. aastal asus raamatukogu juhatajana tööle Arnold Vilgats, kes omakorda andis raamatukogu üle Laine Soobikule (Jõe).

​

1945. aasta 1. veebruarist asus raamatukogu juhatajana tööle Asta Kirikal. Mais kolis raamatukogu tagasi kirikumajja, kus asus tegutsema vastloodud riiklik rahvamaja. Vahepeal oli raamatukogu jõudnud kolida Johannes Mihkelsi elamusse. Raamatukogu oli avatud 2 korda nädalas, sest kütet ei jätkunud. Raamatufond oli küll kasvanud, kuid 1949. aastal kustutati fondist 708 raamatut, neist 192 oli jäänud küüditamise tõttu kogusse tagastamata.

1949. aastal kolis raamatukogu praegusesse rahvamajja.

​

1958. aastal asus raamatukogu juhatajana tööle Silvi Rand, kes töötas raamatukogus 50 aastat.

​

1999. aastal sai raamatukogu remondi käigus täiesti uue näo. Raamatukogu kasutada on 72 m² tuba. 2000. aastal avati väike muuseum ehk koduloopööning, milles on nii esemeid, fotosid kui käsikirjalist materjali piirkonna kultuuri ja ajaloo kohta.

​

2008. aastal läks Silvi Rand pensionile, teatepulga võttis üle Birgit Pere. Samal aastal tähistati raamatukogu 90ndat juubelit. Suvel toimus 13. Tõhela kodukohapäev, mis pühendati piirkonna suurimale külale - Männikuste külale. Oktoobris tähistati hariduselu 320ndat aastapäeva. Detsembris esitles koduloolane Vaike Hang oma järjekordset raamatut „Männikuste küla“.

​

Hea on tõdeda, et laste külastatavus ja laenutuste arv on tõusnud, kuid samas kahjuks vananeb elanikkond.

​

Tõhela raamatukogu teeb koostööd täiskasvanud õppija nädala (TÕN) programmiga, paarisaastatel toimuvad kodukohapäevad. Teisipäeviti käib raamatukogus koos kodulooring, neljapäeviti lastering. 2010. aasta 23. juunil asetati mälestuskivi Männikuste külas kolonel Karl-Johann Lauritsa mälestuseks. 2013. a esitleti raamatukogus Vaike Hangu raamatut „Tõhela küla“.

​

2014. aasta tähtsamateks sündmusteks saab pidada küüditatute mälestuskivi asetamist Tõhela rahvamaja kõrvale ning kodukohapäeval said nimelise pingi kodukohapäevade algatajad – kauaaegne raamatukogu juhataja Silvi Rand, koduloolane Vaike Hang ja endine rahvamaja juhataja Meeli Sutt, sest möödus 30 aastat esimestest kodukohapäevadest Tõhelas.

​

Tänapäeval on raamatukogu roll kardinaalselt muutunud: see ei ole ainuüksi raamatute hoidmise ja laenutamise koht, vaid ka avatud info- ja kommunikatsioonikeskus. Raamatukogus on avalik internetipunkt. 2013. aastal sai raamatukogu WiFi. Aastate jooksul on raamatukogus kohtunud huvilistega kirjanikud ja kultuuritegelased, mängitud teatrietendusi, kuulatud muusikat. Sügisest 2013 on raamatukogu avatud kolmel päeval nädalas. Raamatukogu juhataja on kolmapäeviti ja reedeti ametis ka Pootsi raamatukogus.

 

Birgit Pere

Tõhela raamatukogu juhataja