Vändra raamatukogu loodi 1902. aastal karskusseltsi Hallik raamatukoguna. Vanimast säilinud aktist raamatukogu revideerimise kohta selgub, et 1935. aastal ei vastanud raamatute hoiuruum nõuetele, polnud järjepidevat laenutuste registreerimist, puudus raamatukogu kasutamise eeskiri. Rahule jäädi raamatukogu üldmuljega ja kassa sissekannete korrektsusega.

​

1945. aastal nimetati raamatukogu Vändra alevi raamatukoguks, mis tegutses ühes majas lasteaia ja rahvamajaga. Raamatukogu kasutuses oli 100 m² pinda, fondis 1693 raamatut ja ülesandeks teenindada 18 küla, kus oli kokku 1300 elanikku.

​

Raamatukogu nimetused ja asukohad erinevatel aegadel:

• 1945-1951 Vändra alevi raamatukogu

• 1951-1962 Vändra rajooniraamatukogu

• 1963-1971 Pärnu rajooni Vändra haruraamatukogu

• 1971-1991 Pärnu rajooni keskraamatukogu Vändra haruraamatukogu

• 1991 -1992 Vändra aleviraamatukogu

​

Aastatel 1945-1982 asus raamatukogu aadressil Vana tn 47, 1982-1985 Vana tn 55. 1985. aastal koliti raamatukogu aadressile Vana tn 65, kus oli 2 laenutustuba, lugemisnurk, köök ja kaminatuba. Kaminatoas kogunes KiKu klubi (Kirjanduse Kummardajad), mille liikmed korraldasid arutelusid loetud raamatute üle ja kohtusid kirjanikega (R. Kaugver, H. Runnel jpt).

​

1953. aastal sai Vändra rajooniraamatukogu lasteosakonnast Vändra rajooni lasteraamatukogu. 1963-1973 oli nimetuseks Pärnu rajooni lasteraamatukogu ja tööülesandeks ka Pärnu rajooni raamatukogude lastetöö juhendamine. 1973-1990 kandis lasteraamatukogu nimetust Pärnu rajooni keskraamatukogu lasteosakond. Maja asus algusest peale aadressil Vana tn 52. 1988. aastal kolis lasteraamatukogu spetsiaalselt raamatukogule kohandatud majja Vana tn 70. 1991-1992 tegutseti Vändra lasteraamatukoguna.

​

1992. aastal ühendati aleviraamatukogu ja lasteraamatukogu Vändra raamatukoguks.

​

Must päev raamatukogu ajaloos oli 17. mai 1982 - maja, kus raamatukogu oli asunud peaaegu 40 aastat, hävis tulekahjus. Selleks ajaks oli fondis üle 18 000 raamatu.

​

2009. a alustati raamatukogule mõeldud hoone ehitamist Pilve 2, mis valmis 2010. a jaanuaris. Lugejatele avati maja 8. märtsil 2010. a. Ehitus maksis 11,99 mln krooni ja pinda on selles 1250 m², millest raamatukogu kasutuses 650 m². Majas on avalik internetipunkt, ruumid kunstiringile, muuseumile ja kaminasaal ürituste läbiviimiseks.

​

Raamatukogus on pikka aega töötanud juhatajana Leili Koitme (1948-1962), Linda Pärnoja (1960-1974), Hiie Piirsalu (1974-2010), Vilve Michelis lasteosakonnas (1952-1992). Praegu töötavad raamatukogus Laine Adamsoo (alates 1998, direktorina 2010. aastast) ning raamatukoguhoidjad Koidu Tammepõld (aastast 1985) ja Marika Ruberg (aastast 1988).

​

Peale igapäevase raamatukogutöö korraldame erinevaid näitusi ja näitusmüüke, organiseerime kohtumisi kirjanikega (Aidi Vallik, Erik Tohvri jt) ja kohalike autorite raamatuesitlusi (H. Piirsalu, H. Tomingas jt.) Lasteaia- ja koolilastele tutvustame raamatukogu, toimuvad raamatukogutunnid, laste lugemisnurgas saab mängida, joonistada.

​

Meie tööks on ka kodukoha ajaloo talletamine ja info otsimine muuseumitoas olevast materjalist. Jagame kohaliku piirkonna turismiinfot.

​

Raamatukogu osaleb Vändra kohalike ürituste läbiviimisel korraldades näitusi ja tehes koostööd asutuste ja seltsidega. Raamatukogus peab koosolekuid MTÜ Vändra Sõprade Selts, mille liikmetele on südamelähedane Vändra piirkonna ajalugu ja tänapäev.  

​

2006. aastast kasutame veebipõhist programmi URRAM.

​

2016. a lõpus oli raamatukogu fondis üle 36 000 trükise. 2016. a kasutas raamatukogu teenuseid 867 inimest, külastusi oli 16 058 ning laenutati 20 061 teavikut. Vändra uus ja avar raamatukogu võimaldab häid lugemistingimusi, on avatud näituste, kontsertide, terviseloengute, koolituste jm ürituste korraldamiseks ning võimaldab kõigil huvilistel neist osa saada.

​

Raamatukogu on tunnustatud diplomite ja meenetega heade töötulemuste eest.

 

Laine Adamsoo

Vändra raamatukogu direktor