top of page

Varbla raamatukogu

Varbla raamatukogu
Silvia Veeäär

Pildil Silvia Veeäär

Varbla raamatukogu on üks kahest Varbla valla raamatukogust, mis asub Varbla külas vallavalitsuse, kaupluse ja rahvamajaga ühes hoonekompleksis.

​

Esimesed teated raamatukogust Varblas pärinevad aastast 1858, kui pastor Leopold Rinne asutas koguduse raamatukogu Varbla abikirikus, kus kokku oli 103 raamatut, sealhulgas ka ilmalikke. Lugejaid oli algusaastail koguni 40, kuid esimese huvi langedes, seitse aastat hiljem, oli järele jäänud vaid 26 kirjandushuvilist. Praeguse raamatukogu eelkäijaks võiks pidada 1903. a asutatud Varbla kiriku raamatukogu, mille lugemisvara koosnes inimeste poolt kingitud raamatutest.

​

Kultuurhariduslike Asutuste Valitsuse Riikliku Raamatukogude Inspektsiooni 1961. a koostatud raamatukogu passi järgi on Varbla külaraamatukogu asutamise aastaks 1921.

​

1. juuli 1961. aasta seisuga asus raamatukogu Helmkülas Varbla küla Töörahvasaadikute Nõukogude Täitevkomitee, kultuurimaja ja kauplusega ühes hoones 13 m² toas. Fondis oli 5924 teavikut. Piirkonna teenindatavate arv oli 799. Neli aastat hiljem koostatud passi järgi oli fondi suurus juba 7468 eksemplari.

​

1968. a liideti Paadrema raamatukogu Varbla raamatukoguga, fondis oli siis juba kokku 11 959 raamatut. Paadrema kooli jäi alles laenutuspunkt, mis tegutseb, küll mõningate vaheaegadega, tänaseni Paadrema külakeskuses. Lisaks oli raamatukogul aastatel 1978-1986 Paatsalus rändkogu.

​

Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega toimusid muutused Helmkülas –  omavalitsus ja postkontor koliti endisesse kolhoosikeskusesse Varblasse, kadusid kauplus, apteek, haigla. Teenused koondusid 3 km kaugemale valla keskusesse, raamatukogus jäi seetõttu üsna vaikseks.

​

2001. aastal koliti lõpuks ka raamatukogu lugejatele lähemale, valla keskusesse Varbla külas, kus asub tänaseni. Raamatukogu sai oma käsutusse rahvamajja raamatukogu jaoks kohandatud 108 m² põrandapinnaga ruumi. Suurenes külastatavus ning lugejate arv.

​

2002. aastast on raamatukogus avatud Avalik Internetipunkt. Kasutada saab kahte arvutit ning on tasuta avalik WiFi võrk. Lisaks pakub raamatukogu AIP-külastajatele ja lugejatele koopia-, skaneerimis- ja printimisteenust.

​

2006. aasta algusest laenutatakse elektrooniliselt kasutades raamatukoguprogrammi URRAM. Lugejate kasutada on ligi 9000 raamatut, üle 20 nimetuse ajalehti ning ajakirju. Lugejale vajaliku raamatu puudumisel Varbla raamatukogus tellitakse see soovi korral mõnest teisest raamatukogust. Kui lugejal puudub võimalus ise raamatukogu külastada tervise või eakuse tõttu, pakub raamatukogu koduteenindust.

​

Raamatukogust on saanud koht, kus lisaks perioodika ja raamatute laenutusele, ürituste korraldamisele pakutakse arvuti- ja nutiseadmete koolitusi, nõustatakse ning abistatakse info leidmisel internetist, juhendatakse e-teenuste kasutamisel ja muude internetitoimingute teostamisel. Raamatukogu on paik, kus saadakse lihtsalt kokku ja suheldakse. Lasteraamatute riiulite lähedusse on sisse seatud lastele mängunurk. Mugavatel kott-toolidel võib raamatuid sirvida, mänguasjadega mängida –  saab muretult väiksed lapsed mängima jätta, kuni ema-isa raamatuid valivad või internetis toimetavad.

​

Lisaks põhilistele raamatukoguteenustele ning kohaliku rahva elukestva õppimise ja enesetäiendamise toetamisele, tegeleb raamatukogutöötaja veel ka koduloo uurimise ja kodulooliste materjalide ja mälestuste kogumisega.

​

Samuti seisab raamatukogu hea selle eest, et tuua kirjanikke lugejatele lähemale. Oma loomingut on käinud Varbla raamatukogus tutvustamas ja lugejatega kohtumas Andres Ehin, Ly Seppel, Eda ja Sandor Stern, Heli Künnapas, Margit Peterson, Janika Kronberg, Marianne Mikko, Heili Müüripeal, Manivald Müüripeal. Kirjanikerännu raames kirjutas ühe nädala Varblas veetnud luuletaja ja tõlkija Andres Ehin siinmail sündinud ja koolis käinud kirjanik Karl Ristikivist inspireerituna luuletuse ning 9 Varbla haikut.

​

Üks Ehini Varblale pühendatud haikudest kõlab nii:

varbla laidudel

linnusitased kivid

õhkavad õndsust.

​

Raamatukogus toimub mitmesuguseid üritusi. Traditsiooniks on saanud emakeelepäeva tähistamine. Erinevaid näitusi, väljapanekuid korraldatakse nii suviti toimuvate vallapäevade ajal, kui ka raamatukogupäevade ning Täiskasvanud Õppija Nädala raames.

​

Läbi aegade on Varbla raamatukogus töötanud Ida Laur, Mafalda Avandi, Liina Raist, Ene Nirk, Helgi Silivälja, Laili Ostrova, Ljuba Uibu, Elga Avandi, Elve Radsin, Maire Miemis, Hilda Õismann.

 

Silvia Veeäär

Varbla raamatukogu juhataja alates 1987. aastast

bottom of page