Aruvälja raamatukogu

On üles tähendatud, et 1921. aastal jagati Võlla mõis asundustaludeks. Mõisa südamest said maad endale perekonnad, kes osalesid I maailmasõjas. Üheks neist oli perekond Leppik, kelle perest 3 poega võitlesid sõjas. Aleksander Leppik kirjutab oma mälestustes: "Hakkasime vendadega pidusid korraldama küünides ja mõisa rehes. Pidude sissetulekutest ostsime kirjandust, sest ümbruses ei olnud raamatukogu ja peale kooli raamatute kellelgi midagi. Esimene näitemäng oli "Kapsa pää", mida mängiti mõisa vanas linnaserehes. Pileti hinnad olid 10-15 kopikat, sest rahval oli raha vähe. Sellest hakkas seltskondlik elu hoogu võtma Raamatuid oli 100 ümber, mida lugemiseks välja sai antud.“ Nii sai alguse raamatukogu tegevus Võlla mõisahoones. Pärast mõisa põlemist 1933. aastal laenutati raamatuid Soeva uues koolimajas. On teada, et 1947. aastal tõi Martin Laur, siitkandi kultuurihuviline, Aruvälja külanõukogusse 100-150 raamatut. Neid hakkas laenutama külanõukogu sekretäri abi Linda (Jaago) Põldeots, kes töötas aastatel 1947-1949. Ta tõi uusi raamatuid lugemiseks jalgrattaga Audrust ja Pärnu Rajooniraamatukogust.

​

25. jaanuaril 1952. a avati ametlikult Aruvälja raamatukogu Põhara Punases majas. Raamatukogu juhatajatena töötasid Helju Kaer, Ella Laagus, Maia Tomast, Viiu Pärn ja Erika Lind. Raamatukogu valgustas petrooleumilamp. Ahjuküte tuli juhatajal endal muretseda, näiteks 1963. a vedas Erika hobusega Potsepalt ühe lammutamisele kuulunud maja materjali kütteks. 1966. a kolis raamatukogu Põhara Punasest majast Soeva koolile kuulunud ruumidesse. 1965. a oli suur muutuste aasta Likvideeriti Soeva 4 klassiline kool ja lapsed asusid õppima Audru kooli. Detsembris ühinesid kolhoosid „Kalevipoeg“ ja „Võidulipp“ 1966. a alustas Ülle (Talv) Kiisk raamatukogu juhatajana. Raamatukogu asus Aruvälja rahvamajaga ühes majas. Koos rahvamaja juhataja Helle Lipsuga korraldati palju huvitavaid üritusi. 1968. a asus tööle Helle Järv ja 1971. a Malle (Leemet) Kiis. Mõlemad on lõpetanud Viljandi Kultuurharidustöö Kooli. Tänu neile sai raamatukogu korralikud kataloogid ja raamatufond liigieraldajad. Põhara külas Herbert Nõmme juures asus laenutuspunkt. Aastail 1986-1994 oli raamatukogu juhatajaks Elma Killing, kes korraldas mitmeid suuri kultuuriüritusi.

​

1994. aastast asus Malle Kiis uuesti oma armastatud tööd tegema, raamatukogu sai uued ruumid endises kolhoosi kontoris koos Aruvälja kooliga. Algas tihe töö lastega. Lapsed lugesid palju ja koos sai tehtud toredaid üritusi (matku, ekskursioone, kirjandusõhtuid jne.). 2001-2008 oli Malle ERÜ maaraamatukogude sektsiooni liige Pärnumaalt.

​

2012. aastaks kogus juhataja kohaliku ajaloo kohta nii palju materjale, et sai rahvamajas avada ajalootoa „Jääajast tänapäeva“. Korraldati kohtumisi erinevate inimestega, kelle ettekannete kaudu toimus justkui rännak läbi meie erinevate ajalooperioodide. 2012. aastal peeti väärikalt raamatukogu 90. juubelit. Audru vallavalitsus on tunnistanud raamatukogu juhataja Audru vapimärgi vääriliseks.

​

2014. a sündis projekti „Ka ääremaal on huvitav ajalugu, mis väärib uurimist ja talletamist“ tulemusena 2015. aasta kalender “Aja ja lugude tooja“ tähistamaks M. Soobergi 175. sünniaastapäeva. Meie külalauliku kohta on muuseumidest kogutud palju materjali, kirjutatud ümber käsikirjas olev elulugu ja kirjutatakse ümber tema käsikirjalisi jutustusi. Koos MTÜ Aruvälja Suurküla Seltsiga on korraldatud Kalevipoja kolhoosi meenutuste-päeva, piirkonna koolide juubeliüritust, Aruvälja kultuuripäeva, rahvamaja 70. juubelit. Aegajalt korraldatakse raamatukogu juhataja eestvedamisel ekskursioone. Viimased reisid toimusid ümber Nätsi-Võlla raba ja Soontagana muinaskihelkonda. Lastega on käidud Haapsalus Ilon Wiklandi radadel, Matsalus, Kalevipoja muuseumis. Viimastel aastatel on toimunud mitmeid kohtumisi toredate inimestega. Nii on kohtutud kirjanik Heiki Vilepiga, Kadri Killinguga, kes rääkis Keenia muljeid, Anu Põldsamiga, kes jagas oma muljeid Lähis-Idast ja tutvustas oma tõlgitud raamatuid, Diana Mittiga, kes õpetas suguvõsauurimise algtõdesid, Tiina Jannoga, kes rääkis 300-aastase Audru kiriku ajaloost, Reet Saiaga teemal „On kallis mulle kodupaik“ jne.

​

18. augustil 2017 avas uksed uus Aruvälja külakeskus, kus asub ka raamatukogu. See on suur rõõm, et üks väärika ajalooga väikese piirkonna raamatukogu on küll olnud mitmete muutuste tuules, aga siiski ka tänasel päeval jätkusuutlik, edasiarenev ja oluline oma inimestele. Triibukangalises majas on hoitud meie minevikupärand ja siht suunatud tulevikku. Astuge aga julgelt sisse ja saage sellest osa!

​

Malle Kiis

juhataja