Tootsi raamatukogu

Olga Käärt

Pildil Olga Käärt

Tootsi raamatukogu algusaastaks loetakse ametlikult 1949. aastat, kuid ajalehes „Töörahva Hääl” 13. mail 1941. a ilmunud teate kohaselt oli raamatukogu olemas juba 1941. a: „Tootsi briketitööstuse kultuurimajasse asutati Are valla keskraamatukogu Tootsi osakonna raamatukogu. Kogu juhatab kommunistlik noor sm Salme Jürvetson. Nagu raamatukogu juhataja mainib, saab Tootsi osakond lugejate poolest üheks kõige aktiivsemaks osakonnaks kujunema, sest Tootsi töötajate pere on ammugi tundnud vajadust raamatukogu järele.”

See on tõenäoliselt esimene infokild Tootsi raamatukogu kohta.

Raamatukogu asukoht on olnud klubihoones. Esimene raamatukoguhoidja oli Adeline-Maria Schuster ja 1949. aasta 1. jaanuari seisuga oli raamatufondis 3266 eksemplari.

1959. a saadi uued ruumid klubi teisele korrusele ja raamatute fond kasvas 6500 eksemplarini.

1965. a põles klubihoone esimest korda. Tules hävis ka raamatukogu, aga mõned raamatud õnnestus päästa, ning raamatukogu aktiivi eestvõttel kogu taastati.

1990. aastal oli raamatukogu fond üle 30000 eksemplari. Kahjuks hävis puitmajas asunud klubi 1991. a tulekahjus lõplikult. Raamatukogu päästa ei õnnestunud.

1992. aastal nullist taasalustanud raamatukogu avas oma uksed uutes ruumides Tootsi kultuuri- ja spordikeskuses, kus ta tegutses 8 aastat. Alates 2000. aastast asub raamatukogu Tootsi koolimaja ühes klassiruumis.

Raamatukogu asukoht alevis on mugav ja külastajaid teenindatakse 5 päeval nädalas. Lugejatel on võimalus valida ca 10 000 raamatu hulgast. Ajakirju on tellitud 12 ja annetusena saadud 7, ajalehti tellitud 4 ja annetusena saadud 1 nimetus.

2002. aastal sai Tootsi raamatukogu endale esimese arvuti. 2004. a võeti kasutusele programm URRAM ja alustati raamatute sisestamist elektronkataloogi. 2008. aastast laenutatakse raamatuid elektrooniliselt.

Tänapäeval on väikeses alevis raamatukogul oluline roll. Külastajat abistatakse erineva informatsiooni leidmisel. Kes soovib abi õppematerjalide otsimisel, kes argielulist teavet - lahendus leitakse kõigele. Raamatukoguhoidja abistab ka neid, kes soovivad arvuti algõpet või vajavad abi mingi konkreetse toimingu tegemisel arvutis. Kahjuks raamatukogus puudub avalik internetipunkt, kuid on olemas WiFi leviala.

Kuna raamatukogu asub Tootsi koolimajas, siis täidetakse osaliselt ka kooliraamatukogu rolli. Õpilaste lugemisharjumuse kujundamisele aitavad kaasa raamatukogutunnid, ettelugemise tunnid koostöös õpetajaga, uute raamatute väljapanekud, kirjanike ja raamatutegelaste tähtpäevade tähistamine. On tähistatud lugemisaastat, vabariigi aastapäeva, kirjanike sünnipäevi.

Aastate jooksul on lugejatega kohtumas käinud kirjanikud Egon Rannet, Aristarh Sinkel, Eno Raud, Raimond Kaugver, Heljo Mänd, Jaan Rannap, Erika Esop. Meeldejäävaim oli kohtumisõhtu 4 kirjanikuga üheaegselt - Helgi Muller, Rudolf Rimmel, Arvi Siig ja Ülo Tuulik.

Raamatukogul on oma roll ka kultuurikeskusena. Koostöös pensionäride keskusega „Kanarbik“ toimusid nende ruumides erinevad näitused. Näitustel “Õpikud läbi aastate” ja “Vanad dokumendid” olid eksponaatideks rariteetsed 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul ilmunud õpikud ning sama vanad dokumendid.

Alates 2017. aastast vastutab raamatukoguhoidja kauaaegse traditsiooniga mälumängusarja “Bubo-Bubo” läbiviimise eest.

Oma panus on antud kodukandi ajaloo säilitamisse. Entusiastide grupiga, kellele on oluline Tootsi ajalugu, on läbi viidud Tootsi ajaloo mälestusnädal. Ürituse raames said inimesed tutvuda fotonäitusega „Tootsi läbi aegade“, vaadata 3 erinevat dokumentaalfilmi Tootsist, kuulata mälestusi veteranidelt ja Tootsi ajaloo uurijalt Lev Sunilt. 4 päeva jooksul võttis üritusest osa rohkem kui 120 inimest, mis Tootsi jaoks on suur arv.

 

Olga Käärt

Tootsi raamatukogu juhataja

Viimati muudetud 29.11.2018

This site was designed with the
.com
website builder. Create your website today.
Start Now