6. veebruaril 1926. aastal palub Tori-Tohera raamatukogu selts „Edu” Tori vallavalitsust, et selts saaks avalikkude raamatukogude võrku ülesvõetud ja võimalust mööda saaks valla poolt abi määratud. Vastus tuleb positiivne – vallanõukogu oma koosolekul 17. märtsil 1926. aastal otsustab lisaeelarve korras seltsile toetuse määrata. See päev on Tohera raamatukogu ehk tänase Jõesuu raamatukogu sünnipäev. Seltsi asutajad olid Tohera küla taluperemehed: Mihkel Tilk Määranõmme talust, Mihkel Tomson Pöörde talust, Aleks Blumfeldt Viinahaua talust.

​

Raamatukogu paiknes Viira koolimajas ja raamatuid laenutas koolijuhataja Mihkel Martson (Martsoo). Raamatuid osteti seltsi pidudelt laekunud rahade eest, hiljem lisandusid ka riigi ja omavalitsuse rahad. 1930. aastal oli 315 nimetust raamatuid ja raamatukogu kasutas 30-40 inimest. Järgmise kolmekümne aastaga kasvas lugejate arv üle 200. Kohalik puutöömees Theodor Aasamäe valmistas raamatukogule uued tugevad riiulid. Raamatukogu töö kõrvalt tuli töötajal varuda talvepuud, kütta ahjud, tegeleda rahva, viljapuude ja loomade loendamisega, osaleda põllutöödel jne. Samas majas tegutsesid Viira algkool, Tori-Jõesuu rahvamaja ja Tohera raamatukogu. Kõik üritused toimusid koos.

​

1966. aastal võeti tööle Tohera raamatukogu juhataja kohale Viiu Jõgis (Juurikas). Seoses elanike vähenemisega likvideeriti Aesoo raamatukogu ja Tohera raamatukogu juhatajal tuli käia Aesoo külas (12 km) kord nädalas liinibussiga või jalgrattaga raamatuid laenutamas. Viiu on Jõesuu raamatukogu “raudvara”. Talle on antud Tori valla vapimärk kultuurielu edendamise eest Tori vallas. 2014. aastal otsustas ta pensionipõlve pidama hakata.

​

1974. aastal nimetati Tohera külaraamatukogu ümber Tori-Jõesuu külaraamatukoguks ja järgmisel aastal sai raamatukogu uued ruumid Säde sovhoosi kontor-klubisse. Kuna raamatukogu paiknes nüüd küla keskel, siis suurenes ka lugejate ja laenutuste arv. Elati viisaastakute ja partei tähtpäevade rütmis. Toimusid kohtumised tuntud inimestega, koos klubi näiteringiga lavastati näidendeid, toimusid tervisepäevad, looduskaitsepäevad, korraldati näitusi, tihe oli koostöö kooliga. 1976. aastal märgiti ajalehes Pärnu Kommunist ilmunud artiklis „Viisaastak ja lugeja“, et Tori-Jõesuu raamatukogu sammub pidevalt tõusuteel.

​

1993. aastal likvideeriti sovhoos Säde. Külast viidi ära lasteaed, velskripunkt ja klubi lõpetas tegevuse. Järgmisel aastal kolis raamatukogu Jõesuu lasteaia majja ja on seal tänaseni. Maja on eraomandis ja selle seisukord on halb.

​

Jõesuu raamatukogu on piirkonna ainus kultuuriasutus ning ainus väljaspool Tori alevikku asuv valla hallatav asutus. Alates 2017. aastast on Tori valla raamatukogudel ühine eelarve ja arengukava.

​

Raamatukogus käiakse raamatuid, ajalehti ja ajakirju laenutamas. Raamatukogu on kogukonnakeskus, kuhu tullakse suhtlema, ajakirjandust lugema, internetipangas makse maksma, informatsiooni küsima. Raamatukogu ümbruses on vaba traadita interneti leviala. Soovi korral viiakse raamatuid pensionäridele koju. Raamatukogus saab tellida ja osta kohalikku ajalehte Kaldad. Raamatukogus toimuvad kogukonna koosolekud, õpitoad, näitused, täiskasvanud õppija nädala üritused. Raamatukogu osaleb Rohelise Jõemaa poolt korraldatud üritusel „Kaks kohviringi ümber Soomaa”. Viimasel ajal on populaarsed nii täiskasvanutele kui lastele paberikunsti õpitoad. Väiksemad lapsed saavad mängida mänguasjadega. Kohalik näitering tegutseb raamatukogu ruumides. Igal aastal on uued etendused ja esinetakse ka väljaspool koduvalda. Suvel on lastel võimalik osa võtta näitlemislaagrist, mis toimub raamatukogus.

​

Lugejateks on keskeas ja vanemad inimesed. Lemmikkirjandus on eesti kirjandus, elulood ja reisikirjeldused. Kuigi lugejate arv on vähenenud, on raamatukogu küla südameks.

​

Jõesuu külamaja valmib 2018. aasta alguseks. Loodame, et sellesse majja saab koha ka raamatukogu.

 

Riina Goode

raamatukoguhoidja