1887. aastal alustas Kihnus tegevust Kihnu avalik raamatukogu, mis arvatavasti asus Kihnu ainukeses mõisas, mis paiknes Linakülas.

​

1930ndatel asus raamatukogu Kihnu vallamajas. Seal tegeles raamatute laenutuse ja hooldamisega kohalik konstaabel. Raamatuid oli kokku 100 eksemplari. Tol ajal lugesid raamatuid vaid kooliõpetaja ja vallaametnik, sest tavakihnlase jaoks oli see ajaraiskamine ja mõttetu tegevus. Naised ei lugenud peaaegu üldse, lugemisega tegelesid meremehed. 1940ndatel hakkasid ka Kihnu naised huvituma raamatute lugemisest, alguses salaja lugedes, sest külarahva silmis luges ainult laisk raamatut.

​

1944. aastal jäid vallamaja ruumid raamatukogule kitsaks. Raamatukogu koliti ümber Kirikumõisasse. Raamatukogu hoidjaks oli härra Kohk. 1966. aasta jaanuar oli väga külm ja ülekütmise tagajärjel süttis hoone põlema. Kirikumõis hävines täielikult, nii ka kõik raamatukogu teosed. Pärast tulekahju sai raamatukogu ruumid rahvamajja.

​

Et rahval oli vaja kooskäimise kohta, alustati 1955. aastal talgute korras rahvamaja ehitust. Ehituspalgid võeti maha Tõstamaa metsadest ja veeti hobustega üle jää Kihnu. Kogu rahvamaja ehitus toimus kihnlaste enda käsitööna. 1959. aastal valminud maja oli suur ja ruumikas. Igale tegevusele leidus koht ja seltsielu hakkas kiiresti keema. Käidi kinos, tantsimas, käsitööd tegemas, pillimängu harjutamas, ning raamatuid lugemas-laenutamas.

​

Raamatukogul oli uues majas ruumi 40 m². Raamatukogu juhatajateks olid mandrilt Kihnu kolhoosi tööle tulnud inimesed. Kihnlastest töötasid erinevatel aastatel Leida Tapp ja Salme Merimaa. 1970ndate lõpuks oli lugejaid 300 ringis. 80ndatel töötasid raamatukoguhoidjana Kihnu noored, kes olid mandril omandanud keskhariduse – Leili Lehola, Maie Oad, Õie Mätas, Ester Saare.

​

1985. aastast asus tööle Maire Havik, kes on Kihnu raamatukogu juhataja tänaseni.

​

1999. aasta septembris tabas Kihnut suur õnnetus – teadmata põhjustel süttis 1959. aastal valminud rahvamaja. Hävis kogu raamatukogufond, mille suurus oli selleks hetkeks 8000 eksemplari. Maja hävimine oli Kihnu rahvale väga suur kaotus ja 5. oktoobril nõupidamisel, kus kohtusid kultuuriminister Signe Kivi ja Pärnu maavanem Toomas Kivimägi, otsustati, et Kihnu rahvas peab saama uue rahvamaja ja lähinädalate jooksul tuleb komplekteerida Kihnu uus raamatukogu. Kuulutati välja, et Kihnu raamatukogu ootab selleks annetusi. Juba järgmisel päeval saabusid Kihnu esimesed annetused. Raamatuid annetati üle Eesti suurematest raamatukogudest, kirjastustelt, eraisikutelt ja ka välismaalt. Paari nädalaga oli saadud raamatuannetusi 1000 eksemplari ringis.

​

2001. aasta 31. augustil avati Kihnus uus avar rahvamaja, mille teisel korrusel asuvad raamatukogu ja kinoruum ning avalik internetipunkt. Kultuuriministeerium kinkis raamatukogule avamise puhul arvuti. Esialgu sai juurde hangitud kolm arvutit ja tänaseks on avalikuks kasutamiseks viis arvutit. Raamatukoguprogrammiga URRAM liitus Kihnu raamatukogu 2004. aasta augustis. 2005. aasta lõpuks sai kogu fond e-kataloogi sisestatud ja sealtpeale toimub raamatute ja ajakirjade laenutamine elektrooniliselt. Aasta pärast avamist oli raamatukogus 143 lugejat, neist lapsi 66. Läbi sai viidud mitmesuguseid üritusi ja kohtumisi kirjanikega, filmiõhtuid nii lastele kui täiskasvanutele, tähistati kalendritähtpäevi. Koos õpetaja Külli Laosega korraldati pühapäeviti õpilastele mõeldud kihnu keele tundi, ikka selleks, et keel säiliks. Nüüdseks on kihnu keele tunnid kooli õppeprogrammi sisse viidud.

​

2015. a sügisest on raamatukogu avatud 16 tundi nädalas. 2016. aasta seisuga on Kihnu raamatukogus 69 täiskasvanud lugejat ja 32 last. Kogus on ca 8000 eksemplari trükiseid.

​

2016. a haldusreformiga otsustas vabariigi valitsus, et Kihnu saare traditsiooniline elulaad on väärt iseolemist. Jätkame ühe väikseima omavalitsusena, kus elab 500 püsielanikku, koolis õpib 28 last ja lasteaias on hetkel 20 mudilast. Seega peame olema jätkuvalt töökad ja tragid, et olla nähtavad ja kuuldavad.

 

Maire Havik

raamatukogu juhataja