top of page

Vahenurme raamatukogu

Vahenurme raamatukogu
Ludmilla Kodasma

Pildil Ludmilla Kodasma

Esimesed teadaolevad andmed Vahenurme kandis asunud raamatukogust on 1883. aastast, mil asutati Hallinga-Roodi Raamatukogu Selts. Kuni 1889. aastani Roodi koolimajas tegutsenud seltsiga liitus hiljem laulu ja mänguselts. 1906. a ühineti kogu varaga Pärnu-Jaagupisse asutatud haridusseltsiga, kohalikel inimestel tekkis aga mõte teha Parasmaa algkooli piirkonda oma raamatukogu. Peamised mõtte algatajad ja täideviijad olid Parasmaa algkooli juhataja Madis Levandi, Maimast pärit Mihkel Pitsal ja Mart Liivet Linnamaalt.

​

Parasmaa Rahvaraamatukogu Selts registreeriti 1922. aasta sügisel. Paljud talupidajad annetasid või müüsid odavalt kogule oma raamatuid. Peamine raamatuosturaha tuli peoõhtute tulust. Raamatud olid võrdlemisi kallid, nii sai aasta jooksul soetada ainult mõnikümmend hästi valitud ja väärtuslikku raamatut. Seltsi liikmete annetatud laudadest valmistati raamatukapp, mis paigutati algkooli klassiruumi. Raamatuid laenutati kord nädalas, sellega tegelesid seltsi liikmed Erki ja Marie Aia, Jaan Haas, August Jaago ja Heino Kiku. Viimane läbis Pärnus sellekohased lühikursused. 1924. aastast täitis seltsi raamatukogu ka riigi avaliku raamatukogu ülesandeid. Riik andis omalt poolt raha raamatute ostmiseks. Laenutus- ega tagatisraha ei võetud.

​

Samal ajal asutati ka Vee valla avalik raamatukogu, mille tegevus kestis 1940. aastani. Selleks ajaks oli kogul umbes 100 raamatut. Esimeseks juhatajaks nõukogude ajal oli Albert Teppand. Pärast tema rindele minekut paigutati raamatukogu Linnamäe külasse Aia talusse ja juhatajaks sai Lembi Pikk.

​

Seoses põllumajanduse ümberkorraldamise ja majandite keskuste muutumisega on raamatukogu mitmeid kordi asukohti vahetanud. 1954. aastal toodi kogu endisesse Roodi mõisa. Paar aastat juhatas raamatukogu tööd Drusilla Toomiste. Väga lühikest aega täitis juhataja kohuseid Helju Laur.

​

1957. aasta oktoobrist asus tööle noor ja tegus Milda Veskimäe, kes oli raamatukogu juhataja 43 aastat.

​

Kahe raamatukogu – Parasmaa ja Vee ühinemisel 1971 aastal – jäi raamatukogu nimeks Parasmaa raamatukogu.

​

1975. aastal koliti raamatukogu Vahenurme külla meierei hoonesse, 1983. aastast kannab Vahenurme raamatukogu nimetust. 1989–1996 kolis raamatukogu veel kaks korda erinevatesse korterelamutesse, 2000. aastal saadi ruumid Vahenurme lasteaed-algkoolis.

​

2001. aasta alguses jäi kauaaegne juhataja Milda Veskimäe pensionile, tööle asus Ludmilla Kodasma.

​

Raamatukogu käsutuses on 2 avarat tuba koos avaliku internetipunktiga. Maja ühes tiivas on sõbralikult koos raamatukogu, algkool ja lasteaed ning teises tiivas asub hooldekodu, naabriks seltsimaja. Raamatukogu teeninduspiirkonnas on 15 küla.

​

2014/15. õppeaastal kasutas ruumikitsikuses kool raamatukogu tagumist tuba koolitundide läbiviimiseks ja alates 2015. aasta sügisest lasteaed õppetundide läbiviimiseks. Igal sügisel tähistatakse lastega ettelugemispäeva viktoriini ja joonistamisega, tutvutakse uudiskirjandusega.

​

Ühiselt Vaheka külaseltsiga korraldatakse erinevaid üritusi ja koolitusi. Traditsiooniks on saanud sügisesed tervisliku toitumise ja täiskasvanud õppija nädala koolitused. Vastu tulles pensionäride soovile, pakub raamatukogu peavarju elektrimaksu korjajale, uueks sotsiaalteenuseks on pesupesemise võimalus raamatukogu lahtiolekuaegadel.

​

Raamatukogus on avalikuks kasutamiseks kaks arvutit, saab teha valguskoopiaid ja printida. Aastas lisandub lugemiseks riigi ja valla toetusel ca 160-180 uut raamatut. Raamatufondis on ligi 10 000 nimetust trükiseid. Raamatuid laenutatakse elektrooniliselt programmiga URRAM. Puuduvaid raamatuid tellitakse vastavalt lugeja soovile teistest valla raamatukogudest. Lugejaskonna küsitluse põhjal selgus, et meelsasti loetakse ajakirjandust. Täiskasvanud eelistavad eesti kirjandust ja elulugusid. Suurem osa õpilastest loeb õpetajate poolt soovitatud raamatuid. 2016. aasta seisuga oli laenutajaid 102.

 

 

Ludmilla Kodasma

Vahenurme raamatukogu juhataja

bottom of page