Teadaolevalt hakati esimest korda Libatse kandi rahvale raamatuid laenutama 1913. aastal Jakobi Rahvahariduse Seltsi raamatukogu Kaelase osakonnas.

​

Libatse raamatukogu eellaseks peetakse Langermaa Raamatukogu Seltsi raamatukogu, mille 1923. aastal asutasid Martin Andresson, Madis Gustavson, Madis Martinson ja Jaan Jürisson. Raamatukogu esialgseks asukohas sai Jüri talu, kus raamatute jaoks oli eraldatud kambris üks kapp. Selts tegutses 1940. aastani. Sõja ajal oli raamatukogu pikemat aega suletud, uksed avati taas 1946. aastal Pika talus. Pärast 1949. aasta küüditamist koliti endisesse Tammiku koorejaama ruumidesse, kus raamatukogu asus 1970. aastani. Pärast seda, kui Libatse tuberkuloosiravila likvideeriti ja Edasi kolhoosi kontor selle ruumidesse kolis, viidi ka Langermaa raamatukogu sinna üle. 1984. aastast nimetati Langermaa raamatukogu ümber Libatse raamatukoguks. 1995. aastal koliti taas, seekord sai raamatukoguks kortermajas selleks kohandatud neli tuba. Alates 2001. aastast on raamatukogu kasutada avarad ruumid Libatse lasteaed-algkooliga ühes majas.

​

Raamatukogu kroonika andmetel on tegutsetud aastate jooksul raamatukogul olnud kakskümmend juhatajat, neist esimene, Martin Andresson jagas rahvale lugemisvara 19 aastat. Kõige kauem töötas raamatukogus Astrid Põder – 32 aastat. Tema eestvedamisel algas 1999. aastal infotehnoloogiaajastu Libatse raamatukogus ning tema kujundatud on tänased raamatukogu ruumid.

​

Täna on raamatukogu kasutada kaks avarat ruumi, suur eesruum ja abiruum. Raamatukogu asukoht külas on hea ja külastajaid teenindatakse 40 tundi nädalas. Lugejatel on võimalus valida ca 10 000 raamatu hulgast endale sobivaim lugemispala. Puudu jäävaid raamatuid tellitakse teistest raamatukogudest. Ajakirju on tellitud kümme ja annetusena saadud viis, ajalehti kolm nimetust. Võimalik on kasutada printimise, skaneerimise ja koopia tegemise teenust. Samuti on olemas WiFi leviala ja arvutite kasutamiseks töökohad.

​

Raamatukoguhoidja abistab neid, kes soovivad arvuti algõpet või vajavad abi mingi konkreetse toimingu tegemisel arvutis. Olemas on üks AIP (avaliku internetipunkti) arvuti, samuti võib tulla õppima oma sülearvutiga. Õpitakse sotsiaalmeediat kasutama, e-kirju kirjutama, infot otsima, pangaülekandeid tegema jne.

​

Tihe koostöö on Libatse lasteaed-algkooliga. Raamatukoguhoidja käib regulaarselt õpilastele uusi lasteraamatuid tutvustamas. Õpilaste lugemisharjumuse kujundamiseks on välja mõeldud raamatukett, otsitakse erilisi sõnu, tähistatakse raamatutähtpäevi ning innustatakse lapsi ka ise looma. Raamatukogus on olemas valik lauamänge, pusled ning joonistamise ja meisterdamise võimalus. Samuti saavad õpilased veeta oma vaba aega arvutit kasutades.

​

Tubli panus on antud kodukandi ajaloo talletamisse. Raamatukogu eesruumi on loodud endise Edasi kolhoosi teemaline ajaloonurk, kuhu on välja pandud tolleaegseid fotosid, aukirju ja sümboolikat. Digiteeritud on kolhoosiajal valminud filmid, mis kajastavad Libatse kandi elu aastatel 1970-1986. Raamatukogu loodud on ka Facebooki leht „Edasi kolhoosi ajalugu“, millega on liitunud endised kolhoosi liikmed, nende järeltulijad ja teised ajaloohuvilised. Sellel lehel kajastatakse ajaloolisi fotosid, perioodika väljavõtteid ja muud kodukandiga seotud nostalgiahõngulist teavet. Need inimesed, kes internetis ei ole tegevad, saavad ajaloomaterjalidega tutvuda ja filme vaadata raamatukogus kohapeal.

​

Koostöös Libatse külaseltsi poolt algatatud „Heade Mõtete Klubiga“ toimub raamatukogu ruumides kord kuus vähemalt üks tegevus. Toimunud on meisterdamise õpitoad, vestlusringid, kohtumisõhtud.

​

Raamatukogul on oma Facebooki- ja koduleht, veebi vahendusel on võimalik tutvuda raamatukogu ajalooga ja osa saada toimunud sündmustest. Raamatukogus toimunust kirjutatakse külaseltsi ja raamatukogu ühises blogis.

​

Koostööd tehakse Eesti Postiga. Raamatukogus asuvast postipunktist on võimalik saata pakke ja kirju; maksta makse; pakke kätte saada; tellida ajalehti-ajakirju; osta ümbrikke, turvaümbrikke, postmarke ja postkaarte.

Maaraamatukogu hoiab ja kannab vaimu- ja kultuurielu külas.

​

Aili Luik

Libatse raamatukogu juhataja