Esimesed kirjalikud andmed Lavassaare raamatukogu kohta pärinevad 1958. aastast. Suulistel andmetel töötas raamatukogu juba 1956. aastal.

​

Asula raamatukogu töötas ühiskondlikel alustel ja kandis nimetust A/Ü Klubi statsionaarne raamatukogu. Lugejaid teenindati kolm korda nädalas kaks tundi korraga. Juhatajaks oli Evald Vadi ja hiljem Vilma Vadi. 1. aprillil 1966. aastal sai raamatukogu ametliku juhataja ja avatud oli kuus tundi päevas.

​

Fond oli siis juba 6605 eksemplari ja raha uute raamatute soetamiseks oli 200 rubla.

​

1967.-1976. aastani töötas raamatukogus juhatajana Aino Kivirand. 1969. aastal kolis raamatukogu uude asulasse. Oli valminud ühekorruseline 84 m² hoone, kus maja teine pool oli kingsepa ja juuksuri käsutuses.

​

Loodi Noorte Raamatusõprade Klubi, mis käis koos kord kuus.

​

1979. aastal asus raamatukogus tööle Viljandi Kultuurikooli lõpetanud Galina Gamova. Kogu oli suurenenud 9572 eksemplarini. Olemas oli tähestikuline ja süstemaatiline kataloog. Viidi läbi kirjandusõhtuid ja kohtumisi kirjanikega. Tunduvalt suurenes lugejate ja laenutuste arv.

​

1. septembrist 1984 alustas raamatukogus tööd Liia Gentalen. Töö algas kogu korrastamisega, sest arvel oli palju vananenud kirjandust. Lastekirjandus sai sobivama koha. Raamatute ostmiseks eraldas a/ü 300 rubla. 1980ndate lõpuaastad olid poliitiliselt aktiivsed. Loeti palju ajalehti ja ajakirju. Loetavamad ajakirjad olid Looming, Vikerkaar, Kultuur ja Elu. Toimusid kohtumised kirjanike ja näitlejatega, kes aitasid sisustada õhtuid luulekavadega. Suviti sai korraldada väljasõite Eestimaa kaunimatesse kohtadesse nagu Kurgja, Kilplala, Rocca Al Mare Vabaõhumuuseum jt.

​

1991. aasta oli murranguline. Ametiühingud lõpetasid töö ja raamatukogu läks alevivalitsuse alluvusse. Raamatud, ajalehed ja ajakirjad kallinesid tunduvalt ja rahvas hakkas rohkem kasutama raamatukogu teenuseid.

​

1995. aastal kolis raamatukogu endise tööstuskaupade kaupluse suurematesse valgusküllastesse ruumidesse. Raamatukogu asukoht oli hea, samas on kauplus, bussipeatus ja üle tee lasteaed-algkool. Kooliga koos sai korraldada toredaid üritusi ja laste tööde näitusi kogu alevirahvale vaatamiseks. Kohaliku käsiöölembese rahvaga on saanud teha toredaid käsitöö- ja maalinäitusi. Raamatukogu oli abiks ka pikki aastaid kestnud mälumängu „Kes keda?“ läbiviimisel. Lugejatega on kohtunud kirjanikud Raimond Kaugver, Jüri Tuulik, Paul-Eerik Rummo koos Viiu Härmiga, Ilmar Särg, Erik Tohvri, Milvi Piiri ja meie oma kirjanikud Margit Peterson, Heli Künnapas ja luuletaja Terje Heinmets.

​

2002. aastast on raamatukogus interneti püsiühendus. Alates 2003. aastast kasutab raamatukogu veebipõhist raamatukoguprogrammi URRAM. Praegu on külastajate käsutuses kolm arvutit ja toimib korralik WiFi ühendus. Soovijail on võimalik printida, paljundada, skaneerida ja saada abi arvuti kasutamisel. Raamatukogul on olnud hea koostöö rahvamajaga ja külaseltsiga ürituste korraldamisel ja läbiviimisel.

​

​

Liia Gentalen

raamatukogu juhataja