Esimesed kirjalikud ülestähendused Sauga raamatukogu tegevusest pärinevad aastast 1946 – sellest ajast on säilinud raamatukogu aruanne, kust võib lugeda, et raamatukoguga tegeles Sauga kooli juhataja Valentina Kuusik. Raamatukogu alustas Sauga koolimajas 7,5m2 suuruses toas 858 raamatuga. Seitsmekümne tegutsemisaasta jooksul on raamatukogu tööd juhtinud kümme inimest, neist esimene, Virve Lepp, üheksa ja praegune juhataja Piia Salundi kolmteist aastat. Kolmkümmend aastat on raamatukogus töötanud Ene Tiismaa, kes pani aluse raamatukogu kataloogile.

​

1975. aasta algusest on raamatukogu tegutsenud Sauga alevikus, esialgu sovhoosi elumaja kahetoalises, seejärel kolmetoalises korteris. Uus ajajärk algas Sauga raamatukogu jaoks 1994. aastal, kui saadi ruumid Sauga (praeguses Jänesselja) lasteaias. Endise 60m2 asemel oli raamatukogul sestpeale kasutada 145 m2, esmakordselt oli olemas lugemissaal. Raamatukogus hakkas koos käima naisselts Helle, tihenesid sidemed lasteaiaga.

​

2004. aastal sai raamatukogu arvutid ning alustati elektroonilise laenutamisega. 2005. aastast asub raamatukogu endises saun-pesumajas, kus lugejate kasutada on kokku 122 avarat ja valgusküllast ruutmeetrit ja naabriks Sauga avatud noortekeskus.

​

2009. aastal hakati raamatukogu ja noortekeskuse hoonet Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi toel renoveerima, mistõttu töötas raamatukogu paar aastat kitsastes tingimustes Jänesselja lasteaia logopeedi ruumides. 2011. aasta kevadel avas raamatukogu pärast mahukaid kolimis- ja sorteerimistöid uksed taas endises asupaigas. Noortekeskuse moodne hoone võeti ühtlasi kasutusele kultuurikeskusena – seni olid valla kultuurikandjateks olnud vaid raamatukogud.

​

Sauga avatud noortekeskusega on raamatukogul väga hea koostöö. Mitmendat aastat järjest korraldatakse kevadisel koolivaheajal laste öölugemise üritust, kus osalejad kohtuvad kirjanikuga, võtavad mõõtu viktoriinis, ööorienteerumises ja muudel võistlustel ning jäävad ka raamatukokku ööbima. Öölugemine on laste hulgas populaarne ja kohtate arv täitub kiirelt. Merekultuuriaastale (2016) pühendati projekt „Igaühest võib saada merekaru“, mille raames korraldati aasta jooksul ühisüritusi merematkadest ekskursioonini Lennusadamasse. Teostatud on ka mitmesuguseid konkursse.

​

Juba 2005. aastast käib raamatukogus koos kirjandushuviliste selts Luule. Kohtutud on kirjanike ja luuletajatega, käidud ekskursioonidel, tutvutud eri maade kirjandusega. Seltsi liikmeid ei ole palju, kuid nad on raamatukogu korraldatud üritustel alati kohal.

​

Jänesselja lasteaia lapsed käivad raamatukoguga tutvumas mitu korda aastas. Tavapäraste raamatukogutundide kõrval on lapsed sõprust teinud pimeda teraapiakoeraga ja üritanud aru saada punktkirjast, proovinud toimetada ja valmis „trükkida“ ajalehti, kohtunud kirjandushuviliste seltsiga Luule, mänginud orienteerumismänge.

​

Enam kui kümme aastat on raamatukogu eestvedamisel ja Sauga valla spordiklubi toetusel toimunud mälumänguturniirid, kus igakuiselt selgitatakse võitjad ja kevadel kogu hooaja parim. Valla raamatukogutöötajad koostavad mälumänge ka spordiklubi korraldataval noorte kompleksvõistlusel.

​

Raamatukogu külastanud kirjanikest on kõige populaarsemaks osutunud Andrus Kivirähk – võimalust kirjanikuga silmast silma kohtuda kasutasid kõik Sauga põhikooli õpilased ja hulk täiskasvanuid. Palju huvilisi tuli uudistama Urvaste staarluuletajat Contrat. Korraldatud on mitmesuguseid näitusi vilditud nukkudest keraamilise käsitööni, samuti foto- ja raamatunäitusi.

​

Raamatukogu on avatud viiel päeval nädalas, ööpäevaringselt on lugejatel võimalus kasutada raamatute tagastuskasti. On ka e-lugeri laenutamise teenus, kuid külastajad eelistavad siiski „päris” ehk paberraamatut. Peale raamatute ja perioodika laenutamise saab raamatukogus kasutada arvutit, teha nii värvilist kui mustvalget väljatrükki ja koopiat, skaneerida ning kasutada traadita internetti.

​

Toimunud ja eesootavatest tegemistest teavitab raamatukogu huvilisi valla ajalehes ja veebilehel ning oma Facebooki lehel, lugemissoovitused on koondatud raamatukogu blogisse.

 

Piia Salundi

juhataja