Tõstamaa raamatukogu eelkäijaks loetakse Selistes tegutsenud Seli Kirjanduse Ringkonna poolt 1908. aastal loodud raamatukogu. Esimesed raamatud pandi laenutamiseks välja kohalikku poodi selleks eraldatud kahele riiulile. Tõstamaal hakati raamatuid laenutama 1913. aastal, sellega tegeles vallavolinik pühapäeviti pärast kirikut.

​

Tõstamaa raamatukogu on oma tegutsemise aja jooksul korduvalt kolinud, kuid seda siiski aleviku keskuses, nii on olnud raamatukogu külastajatel mugav raamatukogule ja teenustele ligi pääseda. Alates 2000. a kevadest asub raamatukogu Varbla mnt. 24 asuvas Tõstamaa multikeskuses koos lasteaia, käsitöökeskuse ja juuksuriga. Raamatukogul on avarad ja valgusküllased ruumid, mis on piisavad piirkonna vajadusi arvestades. Külastajate kasutada on neli arvutit, soovi korral on võimalik printida ja teha valguskoopiaid. Riiulites ootavad lugejaid 15 600 raamatut ja 19 nimetust perioodikat.

​

Aja jooksul on raamatukogu juhatanud Martin Karlep, Herman ja Maimu Tamm, Ardo Männiku, Milda Rand (kes oli Tõstamaal esimene Viljandi Kultuurikooli raamatukogunduse eriala lõpetanud töötaja), Maire Kiirats, Lea Rannik. 2012. aastast töötab raamatukogu juhatajana Marge Päästel.

​

2016. aasta lõpul tegutses 1310 elanikuga Tõstamaa vallas kolm raamatukogu - Tõhela, Pootsi (töötavad osalise koormusega) ja Tõstamaa. Valla raamatukogude vahel on väga hea koostöö. Toimib raamatukogudevaheline laenutus, lisaks arvestatakse kogude täiendamisel üksteise vajaduste ja võimalustega. Lugejaid oli 364, sh lapsi 80. Külastusi oli 5425, neist ligi pooled külastajad on lapsed ja noored. Koju laenutati 6610 teavikut. Osteti 454 uut raamatut. Vajadusel astub raamatukoguhoidja koos raamatutega liikumisraskustega lugejate kodust läbi, nii ei jää nemadki lugemisvarast ilma.

​

Mõne aasta eest korrastatud raamatufond ja pidev piisav rahastus uute raamatute soetamiseks on taganud lugejate rahulolu raamatute valiku suhtes. Puuduvad raamatud saab vajadusel tellida juurde või laenutada teistest raamatukogudest.

​

Heameel on tõdeda, et ligi pooled külastajad on lapsed ja noored, kes veedavad oma aega raamatuid lugedes, laua- ja arvutimänge mängides, õppides ja puhates. Väga paljud on valla kaugemate külade lapsed, kes peavad koolist koju saamiseks bussi ootama.

​

Raamatukogu on palju enamat kui raamatute kogu - see on ka interneti- ja turismiinfopunkt, piletite ostmise, vaba aja veetmise, kohtumiste, õppimise ja töötamise koht. Suveperioodil on raamatukogu tavapäraselt avatud ja raamatukogu teenuseid kasutavad nii suvitajad kui ka turistid kaugete maade tagant, suvitajad loevad raamatuid, mida neil pole talveperioodil õnnestunud oma kodulähedasest raamatukogust laenutada ja teevad kaugtööd. Turistid kasutavad peamiselt interneti võimalusi ja uurivad nii majutuse kui vaatamisväärsuste kohta.

​

Raamatukogu leiab kasutust erinevate koosviibimiste ja ürituste läbiviimiseks. Siin toimuvad eakate klubi kohtumised, raamatukogu- ja infootsingutunnid, tooli-võimlemine jne. Lugejatega on kohtumas käinud (:)kivisildnik, Indrek Hirv, Eva Koff, Jan Kaus jt. Populaarsemad näitused on olnud „Kirjanduslik Tõstamaa vald“, „Mudellaevad kohalike meremeeste kogudest“ ja „Helga Randmaa nukud“.

​

Hea koostöö on kohaliku kooli, lasteaia, noortekeskuse, eakate klubi, SA Tõstamaa Mõisa ja rahvamajaga. Raamatukogul on sageli kohaliku kultuurielu rikastamisel toetav funktsioon. Esimesed sammud raamatute juurde toimuvad sageli just lasteaialastel koos oma õpetajatega, nii on nad varakult tuttavad nii Sipsiku kui Lottega. Koos Tõstamaa Keskkooli emakeele õpetajaga on koostatud lugemisnimekiri õpilastele, lähtudes nii õppekavadest kui kohalike raamatukogude võimalustest. Koostöös noortega hakati komplekteerima ingliskeelset lugemisvara.

 

Marge Päästel

Tõstamaa raamatukogu juhataja