Tänane Massiaru raamatukogu asutati Laiksaare vallas Urissaare külas.

​

1911. a ehitas Põllumeeste Selts Urissaare külla peosaaliga seltsimaja, sest rahval oli soov arendada ühistegevust ja seltsielu. Radina talu edumeelne peremees Mart Tohv leidis mõttekaaslasi ning ühiselt hakati tegutsema raamatukogu asutamise nimel.

​

Taotlus Viljandi-Pärnu Rahukogule ühingu registreerimiseks esitati 15. märtsil 1920. aastal.

​

Laiksaare-Urissaare seltsi asutajad olid Mart Tohv, Joosep Puhaspõld, Hendrik Kurm, Jaan Sakkeus, Albert Kosenkranius.

​

Ühingul olid juriidilise isiku õigused, oma pitsat pealkirjaga ,,LRÜ“ ja põhikiri. Esimeheks valiti Aleksander Vahter ja raamatukoguhoidjaks oli Thedor Tohv. Asukoht Pärnumaal Urissaare külas Radina talus. Avamise pidu oli 13. juunil 1920. aastal.

​

1931. aastal toodi raamatukogu Joosep Puhaspõllu majja ja temast sai järgmine raamatukoguhoidja. 1948. a koliti raamatukogu Urissaare seltsimajja ning raamatukogu hoidjaks sai Hilda Vallaots, kes pidas seda ametit kuni 1958. aasta augustini. Viiekümnendate aastate II poolel ühitati raamatukogu- ja rahvamaja juhataja ametid. Veel on eri aegadel raamatukogus töötanud Luule Poobus, Silvi Ilves, Silvi Rohi.

​

1962. a asus Urissaare rahvamaja-raamatukogu juhatajana tööle Marie Iir.

​

1965. a mais toimus taas ümberkorraldus, raamatukogu ja rahvamaja jäid eraldi juhtimise alla. 1968. aastal viidi raamatukogu Massiaru koolimajja ja nimetati Massiaru raamatukoguks. 1971. a liideti Massiaru ja Häädemeeste külanõukogud ja Massiarus vabanenud ruumidesse kolis raamatukogu, kus ta asub tänaseni.

​

2002/2003. a toimunud remondiga pandi uus katus, uued aknad, välisuksed ning välisvooder, ehitati majale veranda. Maja sai külapilti parandavaks hooneks.

​

2016. a vahetati kogu maja elektrijuhtmestik ja valgustid, paigaldati õhksoojuspump.

​

Alates üheksakümnendatest aastatest on toimunud suured muutused maaelus.

​

Raamatukogu on jäänud ainsaks valla asutuseks piirkonnas, mis toimib külakeskusena. Seoses haldusreformiga toimus raamatukogus kohtumine maavanem Kaljuste, vallavanem Mõttuse ja volikogu esindajatega, Rail Balticuga seonduvaid probleeme on selgitanud kohapeal valla ehitusnõunik ja keskkonnanõunik.

​

Külatee projekti poolt paigaldatud mast ei taganud püsivat internetiühendust. KÕU ruuteri kasutus tagab tänaseni internetiühenduse.

Raamatukogu alustas elektroonilist laenutamist 2010. a. Raamatuid on 6200 eksemplari, ajakirju 8 ja ajalehti 4 nimetust. Vastavalt lugejate soovidele saab puuduvad raamatud tellida valla teistest raamatukogudest.

Tänapäeval on raamatukogul täita teabekeskuse roll, lisaks kirjanduse tutvustamisele ja laenutamisele abistatakse ja juhendatakse erineva informatsiooni leidmisel ning antakse nõu arvuti kasutamisel. Raamatukogus on avaliku internetipunkti (AIP) kasutuses üks arvuti. Kasutada saab WiFi ühendust. Võimalik on õppima tulla oma sülearvutiga, teha koopiat ja printida.

​

Raamatukogus tegutseb sõprusring ,,Lugemine lubatud", korraldame kirjandus- ja tähtpäevaüritusi, käsitöö-, lille- ja sügisandide näitusi. Oleme organiseerinud kodukandipäevi ja kooli kokkutulekuid, tähistanud kiriku aastapäevi. Sõprusring koguneb kord kuus, et jagada mõtteid loetud raamatute üle ja arutada külaelu probleeme. Piirkonna lapsed saavad kokku laupäeviti, siis valmistatakse postkaarte, joonistatakse, loetakse ja meisterdatakse. 

​

Koostööd on tehtud Häädemeeste muuseumiga. Raamatukoguhoidja on õpilasi abistanud materjaliga kodulooliste uurimuste koostamisel. Tänuks on raamatukogu saanud uurimuste koopiad.

​

Koos MTÜga paigaldati Urissaare kiriku õuele plaadiga kivi Pändi kooli ja kihelkonnakooli mälestuseks. Sageli puhkavad matkajad seal jalga, einestavad mälestuskivi juures ja külastavad ka raamatukogu. Asume Oandu-Ikla matkateel.

​

Meie piirkonnas ei ole tänaseks enam kooli, postiasutust, velskripunkti, metskonda. Massiaru kolhoosi palgalehel oli 120 nime, täna on POÜ Massiaru töötajaid alla 20.

​

2016. a oli piirkonnas elanikke 214, raamatukogu kasutab neist 81.

 

Marie Iir

raamatukogu juhataja