Viimati muudetud 29.11.2018

Rahvaraamatukogud Pärnumaal

  • Vanimad teated raamatukogu võimaliku olemasolu kohta Pärnumaal pärinevad aastast 1251, mil Vana-Pärnusse asutati Saare-Lääne toomkapiitel koos toomkooliga.

  • 19. sajandi esimesel poolel olid raamatukogud koolidel ja kogudustel. Lugemis- ja kirjaoskuse edenedes kasvas huvi ja vajadus eestikeelse raamatu järele. 1881. a. rahvaloenduse andmetel oskas Pärnumaal lugeda 72,9% eestlastest. Ärkamisaegsed raamatulevitajad olid koolmeistrid, raamatuköitjad, talurahvakaupmehed.

  • Pärnu linnas tegutsenud seltsidest asutas oma raamatukogu 1871. a. Pärnu Eesti Põllumeeste Selts. Esimese külaraamatukogu Pärnumaal avas 1878. a. Tori lauluselts. Esimese raamatukoguna Eestis sai 1890. a. kehtestatud raamatukogumääruse alusel tegevusloa 1896. a. asutatud Pärnu karskusseltsi Valgus raamatukogu.

  • Ülemäära reglementeeritud ja tsenseeritud raamatukogude kõrval tegutsesid isiklikul initsiatiivil moodustatud lugemisringid. 1. augustil 1901 loodi Vändra kihelkonnas Vanaõue lugemisring, mille 12 liiget ostsid kokku 12 rubla eest raamatuid. Peatselt tekkis Vändra kanti veel mitu ringi, kus raamatuid kuuajalise tähtajaga käest kätte anti. Raamatute keelamine soodustas põrandaaluste ringide ja õpilasühingute raamatukogude tekkimist. Pärnu suurima ja hästi korraldatud õpilasraamatukogu rajas 1904. a Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi õpilane Jüri Vilms õpilasringi Taim juurde.

  • 1906. a asutati Pärnu Eesti Kooli Selts, hilisem Pärnumaa Rahvahariduse Selts, mis esimesena Eestis võttis oma tegevuskavva raamatukoguhoidjate ettevalmistamise.

  • Linna tasuta avalik lugemistuba, mis avati 7. jaanuaril 1909. aastal linna rahvamajas Elevandi uulits 7, on keskraamatukogu eelkäija.

  • 1911. a oli suurim raamatukogu maakonnas Sindi Sõpruse raamatukogu 2500 raamatuga, Tori Salme seltsil oli 1226, Pärnu-Jaagupi Hariduse Seltsil 1025 raamatut.

  • 1914. a oli Pärnu linnas 30 raamatukogu 81 464 köitega, maakonnas 170 raamatukogu (neist 47 rahvaraamatukogud) 35 089 köitega.

  • 1925. a jõustunud avalike raamatukogude seadus kohustas omavalitsusi raamatukogusid avama ja ülal pidama. Selle tulemusena moodustati 53 raamatukogust koosnev Pärnumaa avalike raamatukogude võrk.

  • Teise maailmasõja ajal katkes enamike raamatukogude töö, paljud raamatukogud hävitati või tassiti laiali. 1944. a hakati taas raamatukogusid avama, korrastama ja puhastama ideoloogiliselt sobimatust kirjandusest.

  • 1950ndate aastate lõpul toimus raamatukogutöös oluline muudatus - raamatud paigutati avariiulitele, kus lugejad said neid ise valida. Et viia raamat töökohtadele lähemale, avati laenutuspunkte ja rändkogusid. Kampaania „Lugejaks kõik pered” käigus tuli raamatukogutöötajail käia kodudes lugejaid juurde värbamas. Tõhusaks raamatupropaganda meetodiks kujunes kirjanduse individuaalne soovitamine. Lugejaile korraldati vestlusi, küsitlusi, analüüse, koostati soovitusnimestikke ning individuaalseid lugemisplaane. Oli päris tavaline, et raamatukoguhoidjad käisid kirjandust tutvustamas asutustes, kauplustes, põllul ja farmis, raamatuid propageeriti kohalikus raadios.

  • 1950. a haldusreform jagas Pärnumaa 7 rajooniks, mille kultuuriosakondade alluvusse kuulusid ka raamatukogud.

  • 1953. a algusest kuni 30. juunini täitis Pärnu Linna Keskraamatukogu oblasti raamatukogu ülesandeid. Pärast Pärnu rajooni reorganiseerimist Pärnu linnapiirkonnaks 1957. aastal, liideti rajooniraamatukogu linna keskraamatukoguga. Endisest Pärnu-Jaagupi rajoonist tulid keskraamatukogu metoodilise juhendamise alla Are, Linnuküla, Suigu, Enge, Kaelase, Langerma, Parasma, Pööravere ja Vee külaraamatukogud, Kilingi-Nõmme rajoonist Häädemeeste, Kabli, Võiduküla ja Metsapoole.

  • 1961. a liitusid Pärnu linnapiirkonnaga Lihula rajooni 8 külaraamatukogu.

  • 1963. a jaanuaris moodustati taas Pärnu rajoon, kuhu kuulusid Pärnu-Jaagupi ja Lavassaare asula ning 15 külanõukogu. Seoses rajooni mõõtmete kasvuga ei suutnud Pärnu Linna Keskraamatukogu enam täita kaht funktsiooni – olla keskseks raamatukoguks linnas ja juhendada küllalt suurt külaraamatukogude hulka. Pärnu Linna Rääma Raamatukogu muudeti 1. märtsil 1963 Pärnu Rajooniraamatukoguks, mille ülesandeks sai kohalike elanike teenindamine, rajooni kõigi raamatukogude töö koordineerimine ja metoodiline juhendamine.

  • Pärnu rajooni kuulusid: Kilingi-Nõmme Linnaraamatukogu, Pärnu–Jaagupi ja Vändra Aleviraamatukogu, Vändra Alevi Lasteraamatukogu ja 65 külaraamatukogu, nendest 7 töötasid ühiskondlikel alustel.

  • 1964. a pandi keskraamatukogudes alus metoodilisele tööle.

  • 1974. a loodud ENSV Raamatu-sõprade Ühingust sai raamatukogudele koostööpartner ühisürituste korraldamisel. Rahvaraamatukogude tähtsaks ülesandeks oli haarata lugejaks iga lugemisvõimeline kodanik.

  • 1924. aastal loodud Nooruse raamatukogust välja kasvanud Rääma raamatukogu täitis 1963. aastast Pärnu Rajooniraamatukogu ülesandeid, 1974. aastast tegutses Pärnu Rajooni Keskraamatukogu teenindusosakonnana.

  • Aastatel 1971-1975 toimus rahvaraamatukogudes nõukogude perioodi suurim muudatus – tsentraliseerimine, mille eesmärgiks oli pakkuda elanikele senisest paremat raamatukoguteenindust. Muutus kogu rahvaraamatukogude süsteem ja töökorraldus. Igas rajoonis ja vabariikliku alluvusega linnas moodustati keskraamatukogu, mida juhtis direktor.

  • Pärnu linnas tsentraliseeriti raamatukogud 1971. a oktoobris ja rajoonis 20. novembrist 1974. Raeküla ja Ülejõe raamatukogud muudeti haruraamatukogudeks, Pärnu Linna Lasteraamatukogu ja Sindi Lasteraamatukogu ühendati tsentraliseeritud süsteemiga 1. märtsil 1977.  Pärnu Rajooniraamatukogu nimetati ümber Pärnu Rajooni Keskraamatukoguks. Kõik rajoonis asuvad rahvaraamatukogud allutati haruraamatukogudena ühtse juhtimise ja raamatupidamise alla. Vändra lasteraamatukogust sai rajooni keskraamatukogu lasteosakond, mida juhtis direktori asetäitja lastetöö alal. Hoogustus kodulooline tegevus - hakati uurima raamatukogude ajalugu ja koostama kroonikaid, koguma kodukohaga seotud materjale, korraldama kodulooüritusi ja tähistama raamatukogude tegevusjuubeleid. 1975. a sai rajooni keskraamatukogu bussi Kuban, mis tegutses edukalt 1992. aastani. Bussil oli 20 peatust ja ligi 400 teenindatavat.

  • 1979. aasta 10. novembrist 10. detsembrini toimus kultuuriministeeriumi eestvõttel esimest korda raamatukogukuu, mis 1991. aastal asendati raamatukogupäevadega 20.-30. oktoobril. Sai alguse traditsioon, mis püsib elujõulisena tänaseni. Eestvedajaks on Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing (ERÜ). 90ndate aastate keskpaigast sai raamatukogupäevade avaürituse lahutamatuks osaks kirjanduse tundmise võistlus kus Pärnumaa raamatukoguhoidjad on läbi aastate edukalt esinenud.

  • 1980. aastate lõpus jõudis Eestisse seni kättesaamatu kirjavara - väliseesti kirjandus, sest paguluses elavad eestlased hakkasid taastama kontakte sünnimaaga. Toronto Pärnumaalaste Seltsi esimehe Endel Ainsaare eestvedamisel koguti ja saadeti Pärnusse 447 paguluses ilmunud raamatut. Palju oli August Gailiti, Aino Kallase, Bernard Kangro, August Mälgu, Karl Ristikivi teoseid. 198 raamatut kinkis Pärnu Linna Keskraamatukogule Kaarel Viirelaid Rootsist.

  • Aastatel 1989-1990 sai Pärnu keskraamatukogu väliseestlastelt 631 nimetust (1330 eksemplari) trükiseid. 1989. aastal kinkis Rootsis elav Sigrid Põdrus Häädemeeste raamatukogule 2500 väliseesti autorite teost, perioodikat, heliplaate, albume. Suur kogus väliseesti raamatuid (1200 eks.) jõudis 1989. a ka Tõhela raamatu-kogusse. Väiksemal hulgal jõudis raamatuid kõigisse maakogudesse ja lugejate huvi nende vastu oli algul suur, kuid peatselt minetasid need raamatud oma salapära, sest nad jõudsid enamikesse raamatukogudesse ja olid huvilistele kättesaadavad, pealegi hakkasid Eestis ilmuma kordustrükid.

  • 1990. a nimetati senised rajoonid ümber maakondadeks. Kõne alla tuli Pärnu linna ja maakonna keskraamatukogu ühendamine ning raamatukogude üleandmine omavalitsustele. Esimestena anti Pärnumaal omavalitsustele üle Kilingi-Nõmme ja Häädemeeste külanõukogu raamatukogud. Kohaliku omavalitsuse kanda jäid tööjõu- ja raamatukogude ülalpidamiskulud, keskraamatukogu ülesandeks jäi komplekteerimine ja metoodiline juhendamine.

  • 1990ndate aastate alguse poliitilised muutused tõid ka raamatukogudesse uue hingamise - kadusid perspektiivplaanid, sotsialistlik võistlus, poliitiline propaganda, keelatud kirjandus.

  • 1992. a vastu võetud rahvaraamatukogude seaduse alusel hakati raamatukogusid rahastama riigieelarvest, kohaliku omavalitsuse eelarvest, omaniku ja enda teenitud vahenditest ning annetustest.

  • 15. maist 1992 sai Pärnumaa Keskraamatukogu omaette juriidiliseks isikuks. Raamatukogu sai oma põhikirja (kinnitatud Pärnu Maavalitsuse määrusega nr. 96, 15. mai 1992.), oma pitsati ja arveldusarve pangas.

  • 1994. aastal kehtestasid kultuuriministeerium ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing raamatukoguhoidjate kutsenõuded ja kutseeksami sooritamise korra. Esimesed 9 raamatukoguhoidjat keskraamatukogust sooritasid kutseeksami 1995. ja 8 maaraamatukoguhoidjat 1997. aastal. 2007. aastal sai alguse kutsekvalifikatsiooni omistamine – esimesed Pärnumaal on Krista Visas, Helje Pulk, Tiina Kuum, Ene Pärkma (Michelis), Rita Raudsepp, Ülle Toomla. Pärnumaal omavad kutsekvalifikatsiooni 80% raamatukoguhoidjatest.

  • 1996. aasta oli raamatukogude jaoks tõeliselt murranguline - algas rahvaraamatukogude automatiseerimine. Kasutusele võeti eestindatud Soome raamatukoguprogramm Kirjasto 3000 ja 1997. a alustati kogu saabunud kirjanduse sisestamist e-kataloogi. Võeti kasutusele rahvusvaheline liigitussüsteem UDK.

  • Avatud Eesti Fond toetas internetipunktide avamist raamatukogudes. 26. novembril 1997. a avati Kilingi-Nõmmes esimene avalik internetipunkt (AIP) Pärnumaal. 1998. aastal kasutasid Kirjasto 3000 Allikukivi, Häädemeeste, Pärnu-Jaagupi ja Sindi raamatukogud. Tasapisi paranes raamatukogude tehniline baas. Maakonnas oli arvuti 22 raamatukogul, interneti kasutamise võimalus 11 ja Kirjastot kasutas 11 raamatukogu. Printer oli 20 raamatukogul. Suurim vajadus oli koopiamasina järele (ainult 8 raamatukogul).

  • 2000. aastal oli Pärnu Keskraamatukogusl 19 töökoha- ja 1 lugejaarvuti. Linna haruraamatukogud said arvutid, laserprinterid, vöötkoodilugejad.

  • 2002. a astuti märgatav samm edasi maaraamatukogude arvutiseerimisel ja internetiseerimisel. Aasta lõpuks oli 28 raamatukogus kokku 128 töökohaarvutit, neist 30 keskraamatukogus , internetiühendus 33 raamatukogul. Pärnumaal hakkas esimesena elektrooniliselt laenutama Häädemeeste raamatukogu.

  • 2002. aastal liideti Pärnu Keskraamatukogu kataloog elektroonilise andmbebaasiga URRAM, aasta lõpuks oli elektroonilises andmebaasis 55,3% kogudest. Maakonna 38 raamatukogus sai kasutada internetiühendusega arvutit, avati internetipunkte.

  • 2006. a läksid keskraamatukogu ja 26 maaraamatukogu üle elektroonilisele laenutamisele.

  • 2007. aastal levis WiFi maakonna 32 raamatukogus, kesk- ja Ranna raamatukogus. Linna raamatukogudes võeti URRAMis kasutusele reserveeringute ja järjekorra moodul ja lugejakaardina sai kasutada ka ID-kaarti.

  • 2010. aastast laenutavad kõik Pärnumaa raamatukogud elektrooniliselt ja tänaseks võime tõdeda, et Pärnumaa raamatukogud on traadita interneti teenuse pakkumisel esirinnas – kõikides raamatukogudes on see olemas.

  • 2012. aastal muutus avalikuks URRAMi kodulooportaal.

  • Uuel aastatuhandel on hoogsalt tegeletud raamatukogude renoveerimise, asukoha ja olmetingimuste parandamisega. Aastail 1999-2015 kolis uutesse ruumidesse 16 raamatukogu. Keskraamatukogu ehituse I etapp (Akadeemia 3) avati lugejaile 31. mail 2003. 2008. aasta suvel sulges raamatukogu uksed hoone teise etapi ehituseks. Täismahus valminud hoone avati pidulikult 6. novembril 2008. a. Vändras avati 2010. a Pärnumaa esimene spetsiaalselt raamatukoguks projekteeritud ja ehitatud hoone.

  • 2014. a valmis Paikusel esimene ühendatud rahva- ja kooliraamatukogu maakonnas.

  • 2017. a oli Pärnumaal 42 raamatukogu, 20 neist ühise katuse all külakeskuse, rahvamaja või vallamajaga. Koolimajades paikneb 8 ja lasteaedades 4 raamatukogu.

Raamatukogud kui kogukonna- ja kultuurikeskused

Pärnumaal on raamatukoguhoidjaid 87, neist 68% eriharidusega. Erihariduseta töötajatest on kutsekoolituse läbinud 22 raamatukoguhoidjat.

2017. a kasutas raamatukogusid 29,8% Pärnumaa elanikkonnast (24 542 registreeritud kasutajat). Laenutati kokku 667 212 väljaannet, ca 62% laenutatust moodustas laste- ja ilukirjandus. 26,9% raamatukogude kasutajatest on lapsed. Oluliselt on muutunud keskkond, milles raamatukogud tegutsevad. Uue meedia kiire levik, maapiirkondade elanikkonna vähenemine ja käimasolev haldusreform muudab ka raamatukogude rolli. Raamatukogud lähtuvad oma tegevuses kasutajate huvidest, uuendades teenuseid vastavalt võimalustele. Jätkuvalt on olulisemaks teenuseks kvaliteetne lugejateenindus - kojulaenutus ja väljaannete kohalkasutus, koduteenindus, öölaenutus infotunnid, infopäringutele vastamine, raamatututvustused, kasutajakoolitused arvuti ja nutiseadmete kasutamisel, arvutiabi e-teenuste osas (pangatehingud, tuludeklaratsiooni täitmine), e-lugerite laenutus, tagastuskast, kuhu on laenatud raamatuid võimalik tagastada 24h ööpäevas, WiFi leviala.

Koduteenindus vanuritele ja puuetega inimestele on kasutajatele olulised. Maakonnas viivad vastavalt vajadusele raamatuid koju kätte raamatukoguhoidja, sotsiaaltöötaja, naabrid. Lisaks noortele pööratakse raamatukogudes palju tähelepanu seeniorite koolitamisele. Tasuliste teenustena on võimalik kõigis Pärnumaa raamatukogudes teha koopiaid, printida, skaneerida.

Samas on raamatukogu roll järjest rohkem muutumas infokeskusest kultuurikeskuse poole. Raamatukogude juures ja sageli raamatukoguhoidja eestvedamisel tegutsevad seltsid, klubid, huviringid, töötab postipunkt. Raamatukogud on populaarsed kunstinäituste, kohalike ja kaugemate käsitöömeistrite tööde eksponeerimise kohad, raamatukogu ruume ja tehnikat saab kasutada ürituste korraldamiseks. Aktiivselt osalevad raamatukoguhoidjad kohalikus elus – toimetavad valla ajalehte, korraldavad mälumänge, osalevad aktiivselt kogukonna tegemistes, on volikogude liikmeid.

Pärnu Keskraamatukogu igakuised koolitused raamatukoguhoidjatele said alguse 2003. aastal ja on toimunud erinevatel teemadel - arvuti ja IT-alased, kirjandusloengud, koolitused suhtlemisest ja käitumispsühholoogiast jne. Traditsiooniks on saanud 2 päevased seminarlaagrid, mille läbiviimist on toetanud kultuuriministeeriumi raamatukogude arendamise programm. See on hea võimalus Pärnumaa erinevate raamatukogudega tutvuda ja kolleegidega silmast silma kogemusi vahetada. Seminarlaagreid oleme püüdnud seostada kultuuri teema-aastate juhtmõttega - „Raamatukogu kui kultuuripärandi hoidja ja vahendaja” Häädemeeste vallas (2014), ”Nutikas raamatukoguhoidja – vahendid ja võimalused 21. sajandil” Varbla ja Tõstamaa vallas (2015), „Ńäoga mere poole” Kihnus (2016), „Meie ka – seame ja ületame piire” Saarde ja Surju vallas (2017).

Motiveerivad ja kollektiivi liitvad on olnud väljasõidud teistesse maakondadesse, õppe- ja kultuurireisid Riiga (2000, 2015), Peterburgi (2007), Prahasse ja Rundalesse (2008), Ahvenamaale ja Siguldasse (2009), Soome (2013 ), Taani ja Rootsi (2014).

Raamatukogude eduka tegutsemise eelduseks on koostöö igal tasandil. Maaraamatukogude puhul saame rääkida koostööst kohalikul tasandil - rahvamaja, kooli, lasteaia, muuseumiga. Raamatukogude vahel väljendub see eelkõige raamatukogudevahelises laenutuses (RVL), mida kasutab enamik maakonna raamatukogudest. Pärnu Keskraamatukogu osales Läti, Leedu ja Rootsi partnerina Põhjamaade Ministrite Nõukogu projektis „Late Life Learning – Discovering the Pathways for Cooperative Partnerships”. 2014. a. alanud ja 2017.a. lõppenud koostööprojektid andsid häid ideid raamatukogu kaasamisest elukestvasse õppesse ja seeniorite koolitamisse nutimaailmas hakkama saamiseks.

2000-2010 on Pärnus toimunud olulisemad raamatukoguüritused:

  • Eesti Raamatu Aasta lõpukonverents „Kloostrist Internetini” (2001)

  • Üleriigiliste raamatukogupäevade avakonverents "Mitmepalgeline raamatukogu" (2003)

  • Pärnu Keskraamatukogu muusikaosakona 10. aastapäeva konverents „Muusikateenindus Eesti rahvaraamatukogudes” (2005)

  • Üleriigiline maaraamatukoguhoidja päev (2006)

  • Pärnu Keskraamatukogu 100. aastapäeva ettekandekoosolek „21.sajandi raamatukogu”(2009)

  • Raamatukogu juubeliks ilmus raamat „Pärnu Keskraamatukogu 100 aastat : 1909-2009”

  • Eesti rahvaraamatukogude laager „Raamatukogu koht linnaruumis 21. sajandil“ (2009)

  • 7. üleriigiline lasteraamatukoguhoidjate päev (2010)

  • XX vabariiklik maaraamatukoguhoidjate seminarlaager Pärnumaal (2011)

  • X Eesti raamatukoguhoidjate kongress „Vali raamatukogu“ (2013)

  • Pärnu Keskraamatukogu 105. aastapäeva konverents „Raamatute raamid” (2014)

Keelekümblusprojektis raames külastasid keskraamatukogu 2009. aastal  raamatukoguhoidjad Sillamäe ja Kohtla-Järve raamatukogust, et kahe nädala jooksul panna proovile eesti keele oskus, tutvuda Pärnumaaga. Seni ainuke rahvusvaheline koostööprojekt Pärnumaal, milles osales raamatukogu, sai teoks 2006. aastal, kui Euroopa Liidu INTERREG IIIA projekti raames saadi raha euroinfopunkt ehitamiseks Treimani raamatukogusse. Raamatukogude tegemiste tutvustus jõuab huvilisteni kohaliku ajalehe, kodulehe, Facebooki või blogi vormis. 

Nii nagu iga tubli töö esindajad, väärivad ka raamatukoguhoidjad märkamist ja tunnustamist. 1999. .aastal sai alguse tublimate raamatukoguhoidjate tunnustamine tiitliga „Aasta raamatukoguhoidja” ja Pärnu Keskraamatukogu kolleegipreemia aastast 2010. Raamatukoguhoidjatele on omistatud linnade ja valdade vapimärke, teenetemärke ning tunnustatud nende panust kohalikku kultuuriellu. 2000ndatel aastatel on Pärnumaal likvideeritud 4 raamatukogu - Tarva (2001), Anelema, Kihlepa (2012) ja Pärnu Ülejõe haruraamatukogu (2014).

2017. a. suurenesid kogud linnas 11 544 ja maakonnas 16 011 väljaande võrra. Raamatu keskmiseks hinnaks kujunes 12 eurot. 2017. a oli Pärnumaa raamatukogudes 810 806 väljaannet, neist 326 841 Pärnu Keskraamatukogus.

21. sajandi alguse raamatukogud Pärnu linnas ja maakonnas on kultuuri- ja haridusmaastikul hästi nähtavad kogukonnakeskused, mis pakuvad võimalusi elukestvaks õppeks, ajaveetmiseks ja kultuuriliseks meelelahutuseks, osutatakse kogukonnale olulisi teenuseid. Selle eelduseks on, et raamatukogud on usaldusväärsed, mitmekülgsed, võrdseid võimalusi pakkuvad ja kasutajate vajadustest lähtuvad inspireerivad keskused, mis käivad ajaga kaasas ja reageerivad paindlikult ühiskondlikele ja tehnoloogilistele muutustele.

2018. aastast muutub haldusreformiga maakonna kaart ja pärast valdade liitmisi lisandub 42 raamatukogule 7 Läänemaa raamatukogu - Lihula, Tuudi, Kirbla, Metsküla, Kõmsi, Vatla, Virtsu.

Kohtume raamatukogus!

This site was designed with the
.com
website builder. Create your website today.
Start Now