Kõik sai alguse sellest, et Orajõe noored ja hakkajad inimesed tundsid vajadust „vaimlise kultuuri ja raamatute“ järele. Nad korraldasid 1920. aastal „Kivi“ küünis peoõhtu, kus tulid esitamisele kaks naljandit “Poissmehed“ ja „Koduani“. Aineline tulu piirdus küll paarituhande margaga, aga alus seltsi tekkeks oli pandud. Vallasekretär Jakob Leemet seadis kokku seltsi põhikirja ja 7. mail 1921. aastal registreeriti Orajõe Raamatukogu Selts.

​

Seltsi korraldatud pidudega pandi alus väikesele raamatukogule. Esimeseks raamatukoguhoidjaks oli vallasekretär Jakob Leemet, kes käis isegi raamatukoguhoidjate kursustel.

​

Orajõe raamatukogu asus Orajõe vallamajas. Raamatukogu alustas 68 raamatuga, aasta lõpuks kasvas kogu 158 teoseni. Esimeseks juhatajaks oli Johannes Kelbre, kelle kohuseks oli ühel päeval nädalas kahe tunni jooksul raamatuid laenutada. Esimesel aastal oli lugejaid 299, vallas elanikke 2900.

Suurem ümberkorraldus toimus 1950. aastal kui likvideeriti Orajõe vald. Asemele tekkisid Kabli ja Treimani külanõukogud. Seoses valla kadumisega likvideeriti ka Orajõe keskraamatukogu. Iseseisva Kabli raamatukogu esimene raamatukoguhoidja oli Linda Liitoja, kes töötas 1953. aastani. Järgnesid Ott Jürimaa, Hilda Askola. Pikemalt töötas Kablis Lydia Simson (1957-1964), kes töötas samal ajal ka rahvamaja juhatajana. 1964–1969 töötasid Kablis järjest Valli Liesment, Maia Väljamäe ja Tiit Merenäkk. 1969–1987 oli ametis kauaaegne raamatukoguhoidja Saima Vaher. Alates 1987. aastast töötab raamatukogus Kai Ein (Juurik).

​

Suured muutused toimusid 1991. aasta novembris. Kabli raamatukogu nimetati Häädemeeste valla hallatavaks ametiasutuseks, mille eesmärgiks on teha teeninduspiirkonna elanikele võimalikult kättesaadavaks soovitavad teavikud ja avalikud andmebaasid, tagada elanikele vaba ja piiramatu ligipääs informatsioonile ning luua võimalused elukestvaks õppimiseks ja enesetäiendamiseks.

​

Raamatukogu täienes teavikutega lisaks riigi ja valla poolt antavale rahale ka annetajate toel. Suuremaid annetajaid oli Kablist pärit Austraalia eestlane Leida Muska-Ranniku ning 2010. aastal Inglismaalt kodumaale tagasi kolinud Linda ja Endel Väljamäe.

​

1997. aastal muutusid töötingimused oluliselt paremaks. Raamatukogus ja seltsimajas toimus kapitaalremont.

​

2000. aastate alguses jõudis kätte digiajastu – raamatukogu sai esimese arvuti - esialgu tööarvutiks, mida vajadusel kasutasid ka külastajad. 2010. aastast on külastajate käsutuses üks internetipunkti arvuti, mis algusaastatel leidis väga tihedat kasutust. Raamatukogutöötaja abistab infootsingutel, pangaülekannete tegemisel ja teeb individuaalkoolitust arvuti kasutamiseks.

​

Läbi aegade on tehtud koostööd Kabli kooli ja lasteaiaga. Lasteaialapsed on käinud raamatukogus tutvumas raamatukoguhoidja töö ja raamatutega. Lasteaias on toimunud ettelugemisi-vestlusi, uute raamatute tutvustusi, viktoriine, joonistamisi lasteraamatute teemadel, mis pärast raamatukokku näituseks üles seatud. Kabli ja Metsapoole koolis on mängitud raamatukogu juhataja poolt lavastatud nukuetendust „Eesti rahva ennemuistsete juttude“ ainetel. Sama etendus tuli esitamisele ka seltsimajas toimunud lastekaitsepäeva üritusel.

​

Koostöös Kabli seltsimajaga on esinetud eakate pidudel, korraldatud näitusi nii vabariigi aastapäeva aktustel kui kodukandipäevadel, osaletud küsimuste koostamisel viktoriinideks.

​

Tänasel päeval asub Kabli raamatukogu 1932. aastal ehitatud Kabli seltsimajaga ühe katuse all. 1. septembrist 2016 on Kabli raamatukogu Häädemeeste vallaraamatukogu haruraamatukogu.

 

Kai Ein