Facebook: Kilingi-Nõmme Raamatukogu

1896. a asutati Kilingi-Nõmmes Eesti Karskuse Selts. Tekkis idee luua raamatukogu ja 9. juulil 1897. a saadeti Riiga Liivimaa kubernerile kinnitamiseks raamatukogu põhikiri.

​

Raamatuid andis välja seltsi einelauapidaja, tagastamistähtaeg puudus, laenutus märgiti kaustikusse ja lugejaid oli umbes 50. Lugemise aeg oli kaks nädalat ning võeti lugemismaksu kaks senti raamatu pealt.

​

1940. aastal registreeriti raamatukogus 2250 raamatut, 3155 laenutust ja 248 lugejat. Haldusüksuseks oli Kilingi-Nõmme rajoon ja raamatukogul rajooniraamatukogu staatus.

​

1952. a oli raamatukogu juhatajaks Marta Talisaar ja lastekogu juhataja Reet Lensment.

​

Mõnda aega asus raamatukogu Pärnu tn. 46 bussijaama kõrval, hiljem kolis Pärnu tn. 59.

​

1959. a likvideeriti Kilingi-Nõmme Rajoon ja raamatukogu nimetati ümber linnaraamatukoguks. 1963. a sai juhatajaks Reet Lensment, sõbralik ja kohusetundlik töötaja, kes hiljem töötas ka laenutajana.

​

1940.-1970ndatel aastatel tuli raamatukogul olla nõukogude ideoloogia kandja. Osaleti sotsialistlikus võistluses, mida meenutavad kaunid ajastu pitserit kandvad aukirjad. Huvitav on lugeda lehekesi tollase lasteraamatukogu seinalehest. Artikkel „Hoiame raamatuid!” võtab kõlavalt kokku, et raamatukogu raamat on riigi, seega meie kõigi ühine vara!

​

1979. a sai raamatukogu juhatajaks Anu Saul, raamatukoguhoidjana töötas Mare Tüüts.

​

1980. a oli kohalik klubi remondi tõttu suletud, seega raamatukogus korraldati rohkem üritusi, näidati lastele diafilme, koostöös kohaliku kooliga korraldati kohtumine Ellen Niiduga.

​

Raamatukogu aineline olukord polnud kiita, kroonikast loeme, et ise värviti fuajeed ja lugemissaali, aga maja oli vana ning ruumid külmad. Lisasooja saamiseks kasutati elektriradiaatoreid, kuid rajooni kultuuriosakond kehtestas raamatukogule elektrilimiidi.

​

Uued tuuled poliitikas avaldasid mõju ka raamatukogu tegevusele. Raamatuid laenutatud ja lugejatega tegeldud on alati, kuid Eesti Vabariigi taasiseseisvumise järel sai raamatukogu hakata vabamalt toimetama. Kadus tsensuur ja raamatute, telefoni, raadio kõrvale ilmus raamatukogu lauale arvuti.

​

1988. a saab raamatukogu juhatajaks Ene Heil.

​

1997 .a ajalehest loeme, et Kilingi-Nõmme raamatukogus avati Avatud Eesti Fondi toetusel avalik internetipunkt kahe arvutiga. Tagantjärele analüüsides on see omamoodi pöördepunkt, raamatukoguhoidjatel avanes võimalus arvutiga sinasõprust sõlmida. Siiski läks veel mitu aastat, enne kui arvutist sai meie põhiline töövahend.

​

2001. aasta oli raamatukogule suure muutuse aasta, sest kolisime vastremonditud ruumidesse Sambla 20. Kohaliku linnavalitsuse ja kultuuriministeeriumi rahalisel toel tellisime uue sisustuse, sealhulgas head tugevad riiulid. Ilus sai! Naabriks on Kilingi-Nõmme gümnaasiumi internaat, seega õpilaskodus elavad lapsed on raamatukogu sagedased külalised. Raamatukogu asukoht on õpilastele soodne, kohalik gümnaasium vaid paarisaja meetri kaugusel. Läbi aastate on raamatukogu teinud gümnaasiumiga tihedat koostööd. Näiteks võib tuua kohtumised Kätlin Vainola, Wimbergi, Ulvi Grossfeldiga, toimuvad raamatukogutunnid.

Mitu aastat kaunistavad raamatukogu seinu kohaliku päevakeskuse kunstiringi ”Spekter” maalinäitused. Piltidest on silmarõõmu nii meile kui raamatukogu külastajatele.

​

Igal aastal käivad raamatukogus ekskursioonil Kilingi-Nõmme lasteaia vanema rühma lapsed. Lasteaias on käidud ka raamatuid ette lugemas.

​

Sõbralikud on suhted päevakeskuse, kunstisalongi „Kilingi”, klubi ja päevakeskusega.

​

Raamatukogu ruumid on mugavad, soojad ning valged, põrandapinda võiks rohkem olla.

​

Praegu on Kilingi–Nõmme raamatukogu Saarde valla põhiraamatukogu, millele lisatud harukogudena Tihemetsa (end Allikukivi) ja Tali kogud. Harjume uue töökorraldusega.

​

Lasteosakonnas töötab juba aastaid tubli ning asjalik Taimi Semm, kes koostab ja korraldab põhiliselt ka lastele mõeldud üritusi. Raamatukoguhoidjana on ametis alati rõõmsameelne Talvi Saar, Tali haruraamatukogus teenindab lugejaid kogenud ja sõbralik Anne Parts.

​

Tore, et on päris suur osa regulaarseid kasutajaid, kes ikka raamatukogu olemasolu enda ja kogukonna jaoks vajalikuks peavad.

Ene Heil

raamatukogu direktor