top of page

Pärnu Keskraamatukogu

Pärnu Keskraamatukogu

1908. a tegutses Pärnu linnas 12 valdavalt vene- ja saksakeelse kirjandusega piiratud juurdepääsuga seltsiraamatukogu, ent puudus eestikeelne avalik raamatukogu. Selle asutamist määrati ette valmistama komisjon, kuhu kuulusid gümnaasiumiõpetaja Johann Kõpp, Pärnu Eesti Kooli Seltsi esimees August Klein ja algkoolijuhataja August Kuusberg. Linna tasuta avalik lugemistuba avati 7. jaanuaril 1909. aastal linna rahvamajas Elevandi uulits 7. Raamatukoguhoidjaks määrati August Kuusberg. Raamatukogusse osteti 400 nimetuse ringis eestikeelseid raamatuid, 16 eesti-, saksa- ja venekeelset ajalehte. Lugemistuba oli avatud õhtuti kl 18-21, pühapäevadel kl 14-18. Raamatuid kaasa ei laenutatud. Aastaga raamatute arv kahekordistus. Esimese maailmasõja puhkemisel 1914. aastal lugemistoa tegevus seiskus.

​

Sõja tõttu katkestasid paljud raamatukogud töö, teiste seas linna avalik lugemistuba ja Pärnumaa Rahvahariduse Seltsi raamatukogu. 1915. a suleti Waldhofi tselluloosivabrik, 1911 a. asutatud teenistujate raamatukogu viidi üle Permi. Pärnu Poeglaste Gümnaasium ja Tütarlaste Gümnaasium evakueeriti Vladimiri kubermangu Muromi linna, kaasas väärtuslikum osa kooliraamatukogudest. Koolid naasid 1916. a septembris, kuid raamatute saatus on teadmata.

​

Pärnu avalik lugemistuba taasavati 1920. a suvel Nikolai tn 2 majas. Raamatukogu juhatajaks sai ajakirjanik ja luuletaja Mart Lekstein (Mart Lepaste). Raamatuid sai endiselt lugeda kohapeal.

​

1923. a avas Pärnu üürnike selts Olev oma raamatukogu, mis laenas raamatuid nii seltsi liikmetele kui teistele linnakodanikele. 1924. a alustas kojulaenutusega Pärnu linnaraamatukogu. Raamatuid sai koju võtta tööpäevadel kell 19-20, iga laenutatud köite eest tuli tasuda 300 marka tagatist, lugemismaks oli 3 marka nädalas.

​

1923. a sai Pärnu linnaraamatukogu juhatajaks Johannes Saar.

​

1925. a jõustunud avalike raamatukogude seadus kohustas omavalitsusi raamatukogusid avama ja ülal pidama. Selle tulemusena moodustati 53 raamatukogust koosnev Pärnumaa avalike raamatukogude võrk. Riigi toetusel osteti kõigile raamatukogudele koguteos „Pärnumaa”.

​

1930. a kolis Pärnu linnaraamatukogu uutesse ruumidesse Rüütli tn 55, kus renditi pinda Pärnu Eesti Kooliseltsilt. Linnaraamatukogu sai riigilt 200 krooni ja kooliseltsi raamatukogu 150 krooni toetust. Pärnu linna avalike raamatukogude võrku kuulusid veel Pärnu Töölisühingu, Pärnu Noorte Ühingu „Koitla”, Rääma Noorte Ühingu „Noorus” ja Pärnu Saksa Lugemise Seltsi raamatukogud.

​

1933. aastaks oli Pärnu linnas 6 ja maakonnas 70 rahvaraamatukogu.

​

Raamatukogutöötajaid koolitati Tartu Ülikoolis ja kohapeal korraldatud kursustel. 1940. a 10.-15. juunil Pärnu maakoolivalitsuse korraldatud kursustel sai II järgu kutsetunnistuse 26 osalenut. Raamatukoguhoidja põhipalk 1930ndail aastail oli vastavalt tasurühmale 80-100 krooni.

​

Pärnumaa 1939/1940. majandusaasta eelarves oli toetussumma raamatukogudele 93 senti elaniku kohta. 1940. a määrati Pärnumaa 72 avalikule raamatukogule kokku lisaks 1969 krooni riiklikku toetust.

​

Nõukogude võimu kehtestamine tõi tsensuuri, keelatud kirjanduse nimestikud, raamatute hävitamise. Raamatukogudest tehti ideoloogia- ja propagandaasutused, nende sisu ja töökorraldus sai uue suuna.

​

1940. a nimetati senised avalikud raamatukogud ümber rahvaraamatukogudeks, seltsidele kuulunud raamatukogud natsionaliseeriti ja liideti nendega. Pärnu linna avalik raamatukogu nimetati Pärnu Linna Keskraamatukoguks, Ülejõe, Raeküla ja Rääma rahvaraamatukogud haruraamatukogudeks. 1948. a. nimetati haruraamatukogud taas linnaraamatukogudeks.

​

Teise maailmasõja ajal katkestas enamik Pärnumaa raamatukogudest töö. 1944. a sügisel hakati taas raamatukogusid avama, korrastama ja puhastama ideoloogiliselt sobimatust kirjandusest.

​

1944. aastal moodustati keskraamatukogu juurde lasteosakond ja selle baasil loodi 1946. aastal iseseisev lasteraamatukogu. 1. märtsist 1977 muudeti lasteraamatukogu Pärnu Linna Keskraamatukogu lasteosakonnaks.

Raamatukogu taasavati 1944. aasta sügisel ja laenutamist alustati 1944. a novembris. Sel aastal muretseti raamatukogusse 132 raamatut ja ajakirja 8997 rubla ja 30 kopika eest. 1945. a lõpuks oli fondis 20 242 eksemplari, kustutati 1324, (põhjuseks sõja tõttu hävinud ja tagastamata raamatud).

​

1944. aastal loodi rändkogud ja hakati vabatahtlike abiga viima raamatuid Pärnu 17 asutusse. Järgnevatel aastatel kõikus rändkogude arv 20-25 vahel. 1948. a lõpuks oli Pärnu Keskraamatukogus registreeritud 3317 lugejat, laenutuste arv 46 500. Loetavamad autorid olid A. H. Tammsaare, A. Jakobson, E. Vilde, M. Šolohhov, L.Tolstoi ja A.Tolstoi.

​

1945. aastal loodi raamatukogus laenutusosakond, avati lugemistuba.

​

1950ndate aastate lõpul toimus raamatukogutöös oluline muudatus - raamatud paigutati avariiulitele, kus lugejad said neid ise valida.

​

1970. a omistati Pärnu Linna Keskraamatukogule Johannes Semperi nimi. Raamatuüritusega „J. Semper Eesti kultuuriloos” avati 1980. a raamatukogus E. Hagge skulptuurportree Semperist. Nimest loobuti 1992. a.

​

1971. a moodustati komplekteerimisosakond ja Ülejõe ja Raeküla raamatukogu muudeti haruraamatukogudeks.

​

1974. a avati Rüütli 28 (end Kalevi tn) lugemissaal.

​

1977. a suvel avati puhkajate paremaks teenindamiseks laenutuspunkt rannas.

​

1986 avati Ranna raamatukogu Mai 28 kortermajas.

​

1989. a otsustas Pärnu linnavalitsus alustada juurdeehitusega Rüütli 30 majale ja keskraamatukogu laenutusosakond koliti Mai kultuurikeskusesse (Papiniidu 50).

​

1994. a anti maakonna keskraamatukogu teenindusosakond (Rääma 40b) üle linna keskraamatukogule ja 1995. a sai sellest 2 töötajaga Rääma haruraamatukogu.

​

1995. a avati Pärnu keskraamatukogus muusikaosakond ning ajalehtede ja kunstikirjanduse lugemissaal (Rüütli 30).

​

1996. a suleti Raeküla haruraamatukogu, sest hoone tagastati omanikule.

​

1994. a kehtestati raamatukoguhoidjate kutsenõuded ja kutseeksami sooritamise kord erialase hariduseta töötajaile. 1995. a sooritas kutseeksami 9 keskraamatukogu töötajat, 1997. a 8 maaraamatukoguhoidjat.

​

1996. a võeti kasutusele arvutiprogramm Kirjasto 3000 ja 1997. a alustati kogu saabunud kirjanduse sisestamist e-kataloogi.

​

1997 võttis Pärnu linnavalitsus vastu otsuse alustada Jalaka 8 asunud endise teenindusmaja projekteerimist raamatukoguks, kuid 1998. a lõpuks sellest plaanist loobuti ja otsustati ehitada keskraamatukogule uus raamatukoguhoone.

​

1997. a muudeti maakonna keskraamatukogu Pärnu Keskraamatukogu maateeninduse osakonnaks.

​

1998. a avati koostöös Saksa Suursaatkonna ja Goethe Instituudiga saksa lugemissaal (Jalaka 8), keskraamatukogu lugemissaalis Rüütli 28 avati Euroopa Nõukogu infopunkt.

​

1999. a kuulutas linnavalitsus välja raamatukoguhoone arhitektuurikonkursi. Võitjaks tuli arhitektuuribüroo Kolm Pluss Üks (M. Kaasik, K. Komissarov, A. Ojari, M. Tüür, I. Valdur) projekt. Uue raamatukoguhoone ehitus (Akadeemia 3) algas 2002. a ja maja I etapp valmis 2002. a oktoobris. 31. mail 2003. a avati raamatukogu lugejaile. Avapäeval külastas maja 1500 huvilist, 2003. a lõpus oli raamatukogul 13862 lugejat.

​

2007. a oktoobris alustati hoone II etapi ehitustöödega. Täismahus valminud hoone avati pidulikult 6. novembril 2008. a. Ehituse maksumuseks kujunes 90 miljonit krooni. Majas on 3500 m² põrandapinda ja 2200 m² klaaspinda. Majas on kokku 9160 meetrit raamatuid.

​

2008. aastal valiti keskraamatukogu lõpuni ehitamine Pärnu linna aasta teoks. Arhitektuuribüroo Kolm Pluss Üks pälvis Pärnu keskraamatukogu hoone projekteerimise eest Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia. Hoone arhitektuur on leidnud kajastamist rahvusvahelistes arhitektuuriväljaannetes.

​

2002. aastal liideti Pärnu Keskraamatukogu kataloog elektroonilise andmbebaasiga URRAM, 2004. a alustas muusikaosakond elektroonilise laenutamisega.

​

2004. aastal avati Ranna raamatukogu Mai kultuurikeskuses.

​

2005 Rääma raamatukogu avamine Kaevu kaupluse majas.

​

2006. aasta lõpuks loodi linna lugejate ühine andmebaas ja võeti kasutusel ühine lugejakaart .

​

Keskraamatukogu tegevuse olulisust Pärnu linna kultuurielus tunnustati 2011. a. linna kultuuripreemiaga.

​

7. jaanuaril 2009 kogunes raamatukogu 100. juubeli üritusele üle 130 inimese. Ettekandekoosolekul „21. sajandi raamatukogu” oli peaesinejaks TÜ professor Peeter Tulviste. Esitleti ajaloo lühiülevaadet „Pärnu Keskraamatukogu 100 aastat”.

​

2013. aastal paigutati Pärnu Keskraamatukogu peaukse kõrvale raamatute tagastuskast, kuhu on võimalik raamatuid ööpäevaringselt tagastada.

​

2014. a. kujundati ümber Pärnu keskraamatukogu kojulaenutuse osakonna ja üldlugemissaali töö - moodustati ilukirjanduse ja teabekirjanduse osakonnad, seni kohalkasutatavat teabekirjandust hakati koju laenutama. Samal ajal alustati ka e- lugerite laenutamist.

​

2014 . juunis suleti lõplikult Ülejõe haruraamatukogu.

​

Pärnu Keskraamatukogul on Pärnu linna kultuurielus väga oluline koht. Raamatukogust on kujunenud linnakodanikele kohtumispaik, mis pakub erinevaid võimalusi vaba aja veetmiseks.

​

Heda Piiriste

bottom of page