Surju raamatukogu

Surju raamatukogu
Riita Lillemets

Pildil Riita Lillemets

Surju raamatukogu algusajaks võib lugeda 1915. aasta kevadet, kui Surju algkooli õpetajad ja teised ümberkaudsed elanikud asutasid haridusseltsi Kungla.

Raamatukogu asus Oru talus, kooliga ühes majas ning juhatajaks oli koolijuhataja A. Riis, kes sai seltsilt raamatukogutöö eest ka palka. Abiks raamatute ostmisel, laenutamisel ja köitmisel oli neljaliikmeline raamatukogu toimkond. Kui 1932. aastal valmis uus koolimaja, sai sealse raamatukogu juhatajaks kooliõpetaja M. Haljaste.

Surju inimeste suurt huvi lugemise vastu näitab see, et väikesesse piirkonda loodi teinegi raamatukogu. 1924. aastal asutas Surju mõisa ümbruse rahvas noorsooühingu Loitla. Asutajateks-eestvõtjateks olid kohaomanikud V. Hunt, G. Pulk ja rätsep J. Orasmäe. Ühingusse kuulusid veel asunikud ja mõisatöölised. Esialgu asus raamatukogu suurmaaomaniku P. Tomsoni juures. Mõne aasta pärast jõudis Loitla endale maja osta, kuhu sai toa ka raamatukogu. Raamatuid laenas välja üks juhatuse liige.

1940. aastal, kui seltsi ja noorsooühingu raamatukogud natsionaliseeriti, alustasid nende baasil tegevust Surju I ja Surju II raamatukogu, mis ühendati 1958. aastal Surju raamatukoguks. Raamatukogu töösuund ja iseloom oli pidevas muutuses. Tekitati juurde rändkogusid ja laenutuspunkte, mis hiljem jälle suleti.

Aastate jooksul on raamatukogu tegutsenud paljudes erinevates kohtades. 2002. aastal sai raamatukogu endale uued, renoveeritud ruumid Surju vallavalitsuse hoone esimesele korrusele, kus asub tänaseni.

Külastajatele soodsa asukohaga raamatukogu ruumid on avarad, valgusküllased ja täis ajaloohõngu. 20. sajandi alguses talunike poolt ehitatud meierei ruume on kasutatud nii Surju sovhoosi söökla kui rahvamajana.

Eesti taasiseseisvumine ja infotehnoloogia kiire areng on toonud kaasa palju muutusi ka raamatukogutöös. Surju raamatukogus avati avalik internetipunkt 2002. aastal ja elektroonilist kataloogi ning laenutussüsteemi kasutatakse alates 2006. aastast. Kaasaegsed põhi- ja toetavad teenused, juurdepääs kogule ja elektronkataloogile on kättesaadavad igale raamatukogu kasutajale ja külastajale.

Avalik internetipunkt täieneb vastavalt areneva infoühiskonna nõuetele ja kasutajate soovidele ja vajadustele. Olemas on traadita internetiühendus, info- ja käsitöönurk, arvutid erinevate programmidega ja seadmed skaneerimiseks, lamineerimiseks, printimiseks ning koopiate tegemiseks. Erinevad ja mitmekülgsed teenused tekitavad huvi ning suurendavad raamatukogu kasutajate ja külastajate arvu.

Meie raamatukogu pakub võimalusi nii elukestvaks õppeks, kooskäimiseks, vaba aja veetmiseks, kultuuriliseks meelelahutuseks kui ka soovijatele nende huvitavate ideede ja mõtete elluviimiseks. Koos käib rahvakandle õppering ja kokku saavad koduloohuvilised. Toimuvad videoõhtud, kirjarahvast ning nende loomingut tutvustavad ja muud temaatilised üritused, näitused.

Koduloo uurimise tulemusena on välja antud raamatud: „Kodupaigas on suvi - Surju mõisast sovhoosini”, koostajad Elvi Piiri, Taavi Pukk; kodukoha mälestusteraamat „On kallis mulle kodupaik... Ristiküla - killuke Eestimaad”, koostanud Riita Lillemets, Agnes Põllu; „Surju vald 25”, koostanud Mare Kütt, Riita Lillemets, Jaanus Männik.

Raamatukogu on heaks koostööpartneriks Surju valla teistele asutustele, seltsidele ning kogukonnale kultuuriürituste ja erinevate koostööprojektide elluviimisel. Toimib kaastöö ajalehele Surju Sõnumid, kokku saab Surju-Ilvese küla seltsi juhatus, koolilastele toimuvad teematunnid. Regulaarselt külastavad raamatukogu lasteaialapsed ning koos tegevusjuhiga hooldekodu Videvik päevakeskuse liikmed. Väljaspool raamatukogu laenutatakse raamatuid hooldekodus, liikumisraskustega inimestele viiakse soovitud kirjandus koju.

2016. aasta seisuga oli raamatukogus 10 769 raamatut. Lugejate ja külastajate arv oleneb oluliselt valla elanike arvust ja see on moodustanud aastate lõikes 25-30% elanikkonnast.

Läbi sajandi on Surju raamatukogu juhatanud ning töö korraldamiseks oma panuse andnud väga paljud töökad inimesed. Raamatukogu juhatajatest Mare Must, Sirje Remmel ja Elvi Piiri koostasid ja säilitasid raamatukogu kroonikat. Tänu nende tööle on nüüd võimalik saada ülevaadet raamatukogu kujunemisest, tegemistest ja inimestest, kes sellega seotud.

Ligi 40 aastat juhtis Surju raamatukogu Elvi Piiri ja 2011. aastast Riita Lillemets.

Riita Lillemets

Surju raamatukogu juhataja

Viimati muudetud 29.11.2018

This site was designed with the
.com
website builder. Create your website today.
Start Now