Facebook: Tori Raamatukogu

1878. aastal asutatud Tori raamatukogu on üks vanemaid raamatukogusid Pärnumaal. Otseseks ajendiks raamatukogu loomisele oli 1869. aastal toimunud Eesti esimene üldlaulupidu, kus osales ka kohalik Levi meeskoor. Lisaks laulmisele peeti seal isamaalisi kõnesid, kus rõhutati koolide, raamatukogude ning „iseäraliste seltside“ tähtsust ning julgustati neid looma. Raamatukogu aruannetest saame lugeda, et üheksa aastat pärast laulupidu „„nimetatud“ raamatukogu ehk Tori Laenuraamatukogu on asutatud asjast huvitatud isikute poolt“. Kümne esimese tegutsemisaasta järel oli Tori raamatukogu 1000 trükisega üks Eesti suuremaid kohalikke raamatukogusid. Kümme aastat hiljem Tori raamatukogu suleti, sest „ta ei kuulu ühelegi seltsile.“ (Postimees, nr 261, 19. november 1892).

​

19. sajandi lõpuaastail arvati raamatukogu 1883. aastal loodud kohaliku laulu- ja mänguseltsi „Salme“ omandisse.

​

Raamatukogu esimeseks asukohaks oli Tori kihelkonnakool, siis vallamaja, vahepeal koguni Tori kõrts, sest „asjast huvitatud inimesed“ arvasid, et „seal see sehvt paremini läheb“ ... Järgmisel hetkel otsustati aga, et raamatud ikka sinna peab viidama, „kus iga joodik neid käperdama ei pääse....“ (Wirulane, nr 27, 4. juuli 1888).

​

Aastatel 1905-1987 oli raamatukogu asupaigaks kohalik kultuurikeskus esialgse nimega „Salme“ seltsimaja, hilisem Tori kultuurimaja.

​

Postimees on 27. novembril 1928 avaldanud teadaande: „25. nowembril möödus 50 aastat sellest, kui Tori „Salme" seltsi awalik sel ajal muidugi oma liigetele tarwitada raamatukogu hakkas rahwale ajawiidet ja lugemist wõimaldama. Kahtlemata mõjus Tori waimlisele ja seltskondlisele arenemisele tähendatud raamatukogu ja samuti ka „Salme" selts wäga palju kaasa“.

​

Neil aastail liideti Tori raamatukogu riikliku raamatukoguvõrguga. Sellest ajast on säilinud aruanded ja laenutuste ning lugejate registreerimise kaustad. Aruannetes nimetatakse ainsa tööd takistava põhjusena rahapuudust.

​

Raamatukogutöö eest kandis kuni 1940. aastani hoolt kohalik rätsep ja kultuuritegelane Mihkel Haas.

​

1945. aastast jätkas Mihkel Haasi tööd suure pühendumisega tema tütar Evi Haas. Vaatamata mitmetele nõukogulikele poliitilistele otsustele säilitas ta raamatukogu väärikuse ning lisaväärtusena alustas 1960. aastate alguses kataloogide koostamist, koordineeris kultuuriüritusi ja oli nende kunstnik-kujundaja.

​

1971. aastast alustas raamatukogus tööd Leili Viljapuu. Kuna neil aastail suleti ridamisi väiksemaid raamatukogusid, avati Tori raamatukogus lasteosakond, koosseisu lisandus lasteraamatukoguhoidja.

​

1978. aastal tähistati Toris raamatukogu 100. tegutsemisaastat.

​

1985. aastast on raamatukogu juhatajaks Aita Puust.

​

1987–2000 asus raamatukogu Tori mõisa valitsejamajas ning alates 2000. aastast Tori kooli ruumides.

​

Praegu on raamatukogus 10 000 mitmesugust trükist, ligi 350 registreeritud lugejat külastavad meid kuni 3500 korda aastas ning laenutavad üle 5000 erineva raamatu või ajakirja.

​

Kogu raamatufond on elektrooniliselt kataloogitud. Lugejate kasutuses on internetiühendusega arvuti. Raamatukogu on avatud viiel päeval nädalas ning vastavalt arengukavale täidab 2017. aastast ka vallaraamatukogu ülesandeid, toetades Jõesuu raamatukogu tegevust.

​

Raamatukogutöö põhirõhk on laenutamisel ning raamatute tutvustamisel läbi erinevate ürituste (mälumäng, kodulugu, kohalikud kuulsused, teemapäevad).

​

Raamatukogu tegevus kajastub kohalikus ajalehes ning koostatud on ka infovoldik.

Aita Puust

juhataja