Pootsi raamatukogu alustas tööd 1952. aasta suvel seoses likvideerimisele määratud Uulu külanõukogus asunud Reiu raamatukogu ületoomisega. Raamatufond oli umbes 2000 eksemplari.

​

Raamatukogu jaoks leiti Pootsi vanas mõisahoones üks tuba. Samas majas paiknesid veel Kirovi nimelise kolhoosi keskus ja Pootsi rahvamaja, kõrvalolevas hoones asus Pootsi 7- aastane kool. Raamatukogu asukoht oli sobiv, kuid ruum ei olnud köetav (ahi varisenud) ja katus lasi vihmavee tuppa.

​

Esimesel aastal oli lugejaid 150 piires. Agaramad raamatukogu külastajad olid kooli õpilased ja õpetajad.

​

Pootsi raamatukogu esimeseks juhatajaks oli Elga Otter, kes töötas selles ametis 1955. a hilissügiseni, mil ta andis oma töökoha üle Hans Michelsonile. Samal talvel kolis raamatukogu esimest korda ja nimelt juhataja koju Pootsis asuvasse Tõstamaa metskonna majja. Kevadel toodi raamatukogu vanasse majja tagasi. 1956. a suvel võttis raamatukogu juhtimise ohjad enda kätte Asta Niinepuu ja hoidis neid kuni 1961. a detsembrini. Tema töötamise ajal kolis raamatukogu kolm korda. Esiteks leiti veidi parem ruum endises mõisa moonakate majas, sealt jätkus reis Kiviaia talu sauna, kus sauna otsas oli päris korralik tuba. 1959. a koliti kalurikolhoosi Nõukogude Kalur klubihoone lavatagusesse ruumi.

​

Olgugi et raamatukogu rändas ühest kohast teise sobivamaid ruume otsides, kasvas raamatufond pidevalt, lapsed ja täiskasvanud lugesid. Koos kooli ja rahvamajaga viidi läbi üritusi.

​

1962. aasta oktoobrist asus juhataja ametisse Asta Kivimaa.

​

Vahepeal likvideeriti Pootsi rahvamaja, olid toimunud kolhooside ühinemised. Vana mõisahoone remonditi, ehitati ümber ja sinna asus 1962. a sügisel Pootsi 8-klassiline kool. 1964. a novembris koliti raamatukogu samasse hoonesse, kus kaksteist aastat tagasi alustati, arvatavasti ka samasse ruumi. Selles ruumis asus kooli raamatukogu, mis anti üle külaraamatukogule. Raamatukogu jaoks algas püsivam periood. Kõrvuti kooliga asus raamatukogu mõisamajas kuni maja endisele omanikule tagastamiseni 1998. aastal. Jaanuaris avati nii kool kui raamatukogu kõrvalasuvas endises valitsejamajas. Koos kooliga tegutseti nelikümmend aastat. 2004. a likvideeriti kool õpilaste vähesuse tõttu.

​

2007. aastast laenutab raamatukogu kirjandust elektrooniliselt. 2009. aastast on raamatukogu naabriks hooldekodu.

​

2013. aasta sügisel läks vanaduspuhkusele 50-aastase tööstaažiga Asta Kivimaa. Tema tööd tuli jätkama Tõhela raamatukogu juhataja Birgit Pere. Raamatukogu on avatud kahel päeval nädalas – kolmapäeviti ja reedeti. Saab kasutada arvutit, teha paljundamis- ja printimistöid. Valla kolme raamatukogu vahel käib tihe koostöö, hästi toimib raamatukogudevaheline laenutus.

​

2014. aastal kolis raamatukogu sama maja teisele korrusele, kuna hooldekodu laiendati. Probleeme külastatavusega ei tekkinud, ent puudub ligipääs liikumispuuetega inimestele. Vajadusel viib neile raamatuid raamatukoguhoidja.

​

Raamatukogus on avalikuks kasutamiseks üks arvuti. Kogude täiendamisel uudiskirjandusega arvestatakse piirkonna lugejate vajadusi. Aastas on võimalus soetada 130-150 eksemplari trükiseid.

​

2016. aasta seisuga on raamatukogus 4800 eksemplari trükiseid. 136 lugejat teenindab raamatukogu kahel päeval nädalas. Lugejaskond on vananenud, lastekirjanduse laenutus minimaalne, kõige vähem loeb keskealine töölkäiv pereinimene. Palju loetakse ajalehti ning ajakirju. Raamatukogu pole pelgalt raamatute laenutamise koht, tihti saadakse raamatukogus kokku kui sotsiaalses ruumis, kus vahetada külauudiseid ning suhelda.

 

Birgit Pere